Elanikkonnast kolmandik osales aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses
Viimase 12 kuu jooksul on ühes või teises vabatahtlikus tegevuses osalenud 31 protsenti Eesti elanikest, enim motiveerib inimesi võimalus saada oma tegemistest ja saavutustest emotsionaalset rahulolu, selgus regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel valminud uuringust.
Uuringust „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013” tuli ka esile, et vabatahtlikuna tegutsemise määr ei ole üle Eesti ühtlane, vaid erineb regiooniti ja maakonniti üsna palju.
Kõige aktiivsemad ollakse Jõgeva, Võru ja Rapla maakondades. Kõige väiksem vabatahtlike osakaal on Saaremaal, Põlvamaal ja Viljandimaal. Oluline on ka tegevuse sagedus – 73 portsenti on panustanud rohkem kui üks kord. Vabatahtlikest 52 protsenti osales vabatahtlikus tegevuses omal algatusel ning 46 protsenti osales mõne organisatsiooni eestvedamisel või kutse peale. 15 protsenti kõigist vabatahtlikest tegutses avaliku sektori asutuse juures.
Kõige aktiivsemad vabatahtlikud moodustavad kogu elanikkonnast viis protsenti ja nad tegutsevad vabatahtlikuna iganädalaselt või -kuiselt. Nad on peamiselt vabaühenduste liikmed ning panustavad keskmiselt enam ürituste korraldamisesse ja ühenduste juhtimisse, ka huviringide juhendamisse ja sotsiaalsete rühmade huvikaitsesse.
Analüüsi üks autoritest Maiu Uus Praxisest selgitas, et vabatahtlik tegevus on üsna eriilmeline ja eristuvad vähemalt neli vabatahtlike tüüpi vastavalt sellele, millise regulaarsusega tegutsetakse ning kas panustatakse mõne organisatsiooni juures või omal algatusel.
„Hea on tõdeda, et nii vabatahtlikud kui ka mittevabatahtlikud leiavad, et vabatahtlik tegevus on Eesti ühiskonnas kõrgelt väärtustatud ja sellel on hea maine,“ rääkis Uus ning lisas, et vabatahtlikud on rahul vabatahtliku tegevuse kogemusega ja organisatsioonidega, mille juures või kelle heaks nad tegutsevad.
Vabatahtliku tegevuse valdkondadest oli eelmine aasta kõige populaarsem keskkonnakaitse. Levinuim viis vabatahtlikuna tegutseda on osaleda heakorratöödel, talgutel ning remonditöödes, seda tegid 61 protsenti kõigist möödunud aastal vabatahtlikuna tegutsenutest. Sarnaselt viie aasta taguse ajaga on jätkuvalt menukad valdkonnad ka kohaliku elu edendamine, osalemine nii külaliikumises kui ka tegutsemine linnade asumiseltsides.
„Eestlased on alati suuremaid töid, millest ühe pere jaks üle ei käinud, talgukorras teinud. Just selline üheskoos tegemine ja teiste abistamine on ka täna levinuim vabatahtliku tegevuse vorm,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler uuringu tutvustusel.
Regionaalministri valitsemisala tellimusel valminud uuringu eesmärk on anda ülevaade vabatahtlikus tegevuses osalemisest Eestis ja selle muutumisest viimase viie aasta jooksul.
