Riigiteaduste doktor Iivi Anna Masso: tahaks loota, et heade inimeste poolt aidatavad seda ka hinnata oskavad
Kodunurki ülearuseks jäänud asjadest tühjendades tutvusin esimest korda elus sotsiaalmeedia ostu-müügiturgudega. Sümboolse kirbuturuhinnaga välja riputatud riiulile leidus kiirelt äraviija. See oli vanem naisterahvas, ja riiul läks pagulaste majutuskeskusesse, kus naine töötab vabatahtlikuna. Mis olekski parem aadress tarbetuks jäänud kraamile? Sinna sai kaasa saadetud muudki nipet-näpet, kirjutab Edasi.org veebiajakirjas riigiteaduste doktor Iivi Anna Masso.
Riiul oli raskevõitu, aga naine, minust vanem, väiksem ja pealt vaadates mitte väga sportlik, oli üllatavalt käbe. Kahekesi tassisime riiulitükid ta autosse. Töö käigus selgitas ta, kui masendav oli aidatava süüria noormehe tuba, “ainult 29 ruutmeetrit, tuba ja köök, ei eraldi magamistuba, isegi mitte alkoovi, neil vaesekestel pole üldse mitte midagi!” Tõsi, laia äärega riiul on suurepärane visuaalne ruumijagaja.
Imetlesin naise tarmukust ja heatahtlikkust. Ta korjas noortele pagulastele kraami kokku oma vabast pühapäevast, ja nagu hiljem selgus, ka oma raha eest. Samas pole ta motiive raske mõista.
Alles hiljem hakkasid meeles pöörlema küsimused. Miks polnud noormees vanema daamiga kaasas, et oma mööblit kanda aidata? Kas ta teisel pool aitab tal seda maha laadida?
Edasi loe veebiajakirjast Edasi.org.
Iivi Anna Masso on riigiteaduste doktor, õpetanud poliitilist filosoofiat Helsingi Ülikoolis, töötanud ajakirja Diplomaatia peatoimetaja ja Eesti Vabariigi presidendi nõunikuna, kirjutanud mitmetele väljaannetele Soomes, Eestis ja kaugemal. Paar korda kuus kirjutab Iivi Anna Masso Edasi lugejatele digituleviku väljakutsetest, Euroopa tulevikust ja üldhumanitaarsetel teemadel.
