1. Avaleht
  2. Heategevus
  3. TEEME HEAD ÜHESKOOS! Kümme tuhat vanniparti
TEEME HEAD ÜHESKOOS! Kümme tuhat vanniparti

TEEME HEAD ÜHESKOOS! Kümme tuhat vanniparti

TEEME HEAD ÜHESKOOS! Kümme tuhat vanniparti13. juunil kell 12.00 algab Tallinnas Kadrioru pargis Pardiralli 2015. Meelelahutusliku ja atraktiivse heategevussündmuse eesmärkidest rääkis Terviselehele Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse esimees Märt Avandi.

Tänavusel Pardirallil kogutud raha kasutatakse laste jälgimismonitori soetamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja onkoloogiakliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonnale.

Mitmes kord vähihaigete laste ja nende perede toetuseks Pardirallit korraldatakse?

Sündmus saab teoks teistkordselt.

Pardiralli annetuskeskkonnas www.pardiralli.ee  saab iga annetaja hakata nummerdatud vannipardi sponsoriks. Minimaalne annetussumma on 5 eurot. Üks annetaja võib endale hankida ka mitu parti. Kiiremate vannipartide omanikke ootavad väärtuslikud ja põnevad auhinnad.

Kuidas on ettevalmistused laabunud?

Ettevalmistused on läinud päris hästi. Meil on aga ka suured eesmärgid. Kui möödunud aastal oli Kardioru pargis 7000 vanniparti, siis loodame, et tänavu ulatub nende arv vähemalt kümne tuhandeni. Praeguseks on annetajaid ligi 3000 (usutlesime Märt Avandit 31. mail), mis on juba piisavalt suur arv, et lähenevat kordaminekurõõmu tunda.

Üheks tänavuse Pardiralli eesmärgiks on toetada vähihaigetele lastele suunatud tugikeskuse arendamist. Millises olukorras on tugikeskus praegu?

Tugikeskus toimib sellisel kujul, nagu me seda eelmisel aastal plaanisime. Tugikeskusele hoonet või ruume saada pole meil kavas. Ehk on tugikeskus ka veidi eksitav nimi. Õigem oleks rääkida tugiteenuste pakkumisest nii lastele kui ka lastevanematele. Käesoleval aastal on tugikeskuse peaeesmärk toetada Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna palatitesse jälgimismonitoride muretsemist. Vastavate palatite lapspatsiendid vajavad pidevat jälgimist õdede ja arstide poolt. Sellega kaasneb aga tugev infektsioonioht ja raskusi võib tekkida ka haigete laste rahu säilitamisega. Kaamerate kaudu saavad aga meedikud pidevalt patsientidel silma peal hoida.

Mis on jälgimismonitoride maksumus?

On vaja umbes 30 000 eurot.

Kas lisaks annetustele on ka teisi rahastamisallikaid?

Monitoride ostmist rahastab ka Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kuidas saavad heategevusse panustada inimesed, kes eelnevalt annetanud pole, kuid tulevad 13. juunil Pardirallile ja soovivad vähihaigete laste ja nende perede heaks oma panuse anda?

See on igati teretulnud. Kohapeal saab teha ka annetusi. Puudust võib tulla aga partidest. Möödunud aastal oligi nii, et rahvast tuli väga palju kohale ja parte enam ei jätkunud.

Kes kultuurikollektiividest tulevad tänavust Pardirallit sisustama?

Tänavuse Pardiralli peaesinejaks on ansambel Curly Strings. Samuti esinevad Tartu neidudekoor “Kurekell”, Laine Mägi tantsukooli lapsed ja teisedki artistid. Noored emad koos väikeste lastega demonstreerivad tänavavõimlemist.

Kuivõrd vajaks annetuste kaudu rahastamist vähihaigetele lastele ravimite muretsemine või ravi välisriigis?

Vajadus annetusteks ei lõpe iial. Ka tänavu oleme toetanud lapse ravi, sest mõnikord juhtub nii, et laps vajab ravimit, mille ostmist Haigekassa mingil põhjusel ei kompenseeri. See ei tähenda, et Haigekassa üks “kole” asutus oleks. Kriteeriumid, mille põhjal üks ravim satub Haigekassa nimekirja ja teine mitte, on aga keerulised. Tarvidusel oleme valmis toetama ka lapse ravi välismaal.

Kui palju on liidul liikmeid?

Seda on raske öelda, sest dokumentaalset arvestust liikmete arvu kohta me ei pea. Uusi liikmeid tuleb pidevalt juurde. Ma arvan, et suurusjärk on kuskil sada inimest.

Kas Eestimaa kaugemates paikades elavatel vähihaigete laste vanematel on kohalesõitudeks kuluvat raha ja aega arvestades liidu töös keerulisem osaleda või saab paljuski hakkama infotehnoloogiliste suhtlusvahendite kaudu?

Meiliga, facebooki jne kaudu suhtlusel on märkimisväärne roll. Meie ühingusse kuulub aga liikmeid erinevatest Eestimaa paikadest ja ma ei ütleks, et elukoht oleks kellegi kaasalöömist piiranud.

Liit tegi ettepaneku, et rasket haigust põdevate laste hooldushüvitis võiks olla 14 päeva asemel 60 päeva. Organisatsiooni kodulehelt võin lugeda toonase tervise- ja tööminister Urmas Kruuse toetavat suhtumist ettepanekusse. Millisesse staadiumisse on aga ettepanek jõudnud praeguseks?

Kõik lõppes meie jaoks väga hästi ja vastav seadusemuudatus on juba jõustunud. Idee teostumisele aitasid tänuväärselt palju kaasa meid nõustanud jurist Kaili Lellep ja mitmed aktiivsed ühingu liikmed.

Viimane küsimus peaks vist küll olema suunatud meedikutele, kuid mida arvate, kuivõrd saavad lapsevanemad oma laste haigestumist vähki vältida (näiteks tervislikke eluviise järgides) või on ennekõike tegemist ikkagi saatusliku haigusega?

Loomulikult on mängus kurb saatus. Vähivorme on palju ja nendest paljude tekkepõhjused pole teada vaatamata tänapäevase meditsiini arengule. Kindlasti sõltub aga laste tervis vanemate eluviisidest enne väikeste inimeste ilmaletulekut. Näiteks tulevane ema, kes raseduse ajal suitsetab, pruugib alkoholi või tarbib narkootikume, põhjustab oma lapse tervisele väga tõsiseid riske.

VAATA VIDEOT!

Jaan-Ivo Lukas 

Head Uudised GoodNews