Avaleht Heategevus VAATA VIDEOT! Eradetektiiv Aare Rüütel räägib TTV saates Suvemiks SA Kadunud heategevuslikest eesmärkidest
VAATA VIDEOT! Eradetektiiv Aare Rüütel räägib TTV saates Suvemiks SA Kadunud heategevuslikest eesmärkidest

VAATA VIDEOT! Eradetektiiv Aare Rüütel räägib TTV saates Suvemiks SA Kadunud heategevuslikest eesmärkidest

Aare RüütelEestis tegutseb aktiivselt heategevuslik sihtasutus Kadunud, kelle vabatahtlikke spetsialiste üha enam inimesed neid tabanud mureküsimustesse kaasavad. Kui varem tehti seda viimases järgus lootusetusest mujalt abi leida, siis üha enam on sihtasutuse tegutsemisaastate käigus veendutud, et nende spetsialistide töö on tõhus ja operatiivne ning inimlikult ollakse abivajajate mureküsimustes osavõtlikult pühendunud. Hea töö ei vaja suuremat reklaami, kuna info selle kohta levib kulutulena ja aeg on näidanud, üha enam on hakatud nende abi järele pöörduma just esimeses järjekorras.

Suuremat kõlapinda on sihtasutuse tegevus kogunud viimasel ajal sotsiaalmeedias, kus kaasatakse avalikkust info jagamisse ja kogumisse ning milles väga abivalmilt kaasa lüüakse.

Miks nad seda teevad? Meeskond ise on öelnud, et lisaks soovile inimesi aidata loodavad oma tegevuse kaudu olla Eesti riigile abiks turvalisuse tõstmisel ja selleks osaletakse muuhulgas väga erinevasisulistes projektides.

Stuudios on Aare Rüütel, et anda meile ülevaade sellest, mida kujutab endast Sihtasutus Kadunud.

Aare, mis on selle sihtasutuse eesmärk?

SA Kadunud on vabatahtlik organisatsioon, kus on igapäevaselt tegevad kolm inimest. On ka kolm valdkonda, milles tegutseme. Esmalt toimub monitooring meedias ning vajadusel informatsiooni jagamine sotsiaalvõrgustikus. Teiseks on sihtasutusel nõustamistelefon, kuhu saavad helistada kadunud inimeste lähedased. Saame neid pisut tegevustes koordineerida ja nõustada. Kolmas samm on minna sündmuskohale ja aidata organiseerida otsinguid. Ise olengi osalenud otsingutel, vestelnud inimestega või teinud mistahes vajalikku, mida konkreetne olukord nõuab.

Kas võib siis öelda nii, et sihtasutuse eesmärk on teadmata kadunud inimeste leidmine ja lähedaste juurde toimetamine?

No ma ütleksin niimoodi, et see on sihtasutus, mis tegeleb kadunud inimeste kohta informatsiooni jagamisega ning ka vastuvõtmisega ja kui olukord nõuab, siis info õigsuse kontrollimisega ning seejuures nõustamisega või läbirääkimistega osas, kuidas edasi tegutseda. Seega lisaks politseile on võimalus helistada veel meile ja küsida nõu.

Kuidas tööprotsess välja näeb? Kui suur hulk kadunud isikutest üles leitakse?

Tegime nüüd juunis vahekokkuvõtte selle kohta, mida oleme jaganud. Meie poolt jagatu ei kajasta kogu infohulka, kuna teatud kadumiste peale politsei pressiteadet ei väljasta. Niisiis juunikuu seisuga oli kadunud 44 inimest, neist 34 on tänaseks leitud, kellest omakorda 28 leitud elusana. Kadunud on 10 inimest.

Teie kodulehel on kuulutustele lisatud rahalised preemiad. Mille eest preemiaid makstakse?

Sellest on nüüd vast juba paar aastat, kui määrasime summaks 10 000 eurot. Preemia tagab ettevõte, kes on ise omakorda preemia taganud hüpoteegiga. Kui  tekib reaalne vajadus summa välja maksta, siis on raha väljavõetav. Iseenesest kriteerium, mille eest summa välja antakse, tähendab seda, et peab olema leitud teadmata kadunud inimene. Lisaks peab olema välja selgitatud, kes on teadmata kadunud inimesega seotud. Kohus peab olema teinud nende isikute suhtes ka otsuse.

Millal on õige aeg teie poole pöörduda? Millisest hetkest alates võiks teie abi vajalik olla?

Võimalikult vara olenemata asjaoludest. Ma ütleks, et kui südames tekib esimene ärevushoog. Toon näite. Kui laps pidi minema sünnipäevale ja olema kodus tagasi kell 21, aga kui kell 21.30 teda veel ei ole, on juba põhjust muretsemiseks küll. Seejärel helistamisel telefon kas kutsub ja kõnele ei vastata või on see üldse välja lülitatud. Seega esimese paanika järel peaks hakkama tegutsema. Samal ajal oleks siis vaja helistada ka politseile. Enne veel tuleks läbi helistada lapse sõbrad, kellega ta tõenäoliselt kokku võis puutuda ja ka nende vanemad. Kui laps ilmub paari tunni jooksul välja, on kõik hästi ja saab teha politseile uue kõne ning anda teada olukorra lahenemisest ja kõik on rõõmsad. Kui laps hommikuks välja ei ilmu, on väga oluline võimalikult kiiresti tegutseda.

Kui paljud sellistest juhtumitest on kriminaalse iseloomuga?

Kui selle aasta kokkuvõttele mõelda, siis nendest kümnest võivad olla kaks sellise kriminaalse iseloomuga, aga siia juurde tahaksin veel lisada, et kui algselt on juba teada kuritegelikud seosed, siis politsei kohe teadet ei väljasta ja meediast me selle kohta seega ei loe ja nende juhtumitega tegeletakse hoopis teises menetluses.

Teil on hästitoimiv koduleht ning ka Facebooki lehekülg, kus inimesed jagavad erinevaid otsimiskuulutusi. Kui tõhusaks info jagamise ja saamise kanaliks sotsiaalvõrgustikku peate?

Teatud juhtudel aitab see väga ja samas mõnel juhul üldse mitte. Näitena võiks tuua ühe suuremat kõlapinda leidnud kadumise, kus vanem naisterahvas läks Rõngu alevikus kodust jalgrattaga ära ja ilmus välja umbes kahe kuu pärast ehk siis selle kadumise puhul on olnud sotsiaalmeediast kasu väga palju, sest tagasisidet tuli rohkesti ning ühtlasi tuli seeläbi kõige rohkem kontrollimist võimaldavat infot. Infot võib tulla väga erinevat ja osa sellest ei ole kontrollitav.

Suur tänu stuudiosse tulemast ja ma loodan, et sihtasutuse töö kannab vilja ka tulevikus!

Vaata lähemalt: http://www.kadunud.ee/

VAATA VIDEOINTERVJUUD!

Kommentaarid