Avaleht Aitäh elule Vaata videot! Psühhiaater Katrin Orav „Aitäh elule!“ saates: autismi puhul on väga oluline, et see häire avastatakse võimalikult vara
Vaata videot! Psühhiaater Katrin Orav „Aitäh elule!“ saates: autismi puhul on väga oluline, et see häire avastatakse võimalikult vara
Aitäh elule
0

Vaata videot! Psühhiaater Katrin Orav „Aitäh elule!“ saates: autismi puhul on väga oluline, et see häire avastatakse võimalikult vara

0

img_7150Tallinna Televisiooni “Aitäh Elule!” teises saates räägitakse autismispektri häire diagnoosimisest ja oma kogemusest jutustavad lapsevanemad, kelle lapsed on autistid, teises osas aga külastatakse Valkla Kodu, kuhu kohtuotsuse aluse saadetakse vaimupuudega autistid. Saatekülalised on psühhiaater Katrin Orav, Tallinna ja Harjumaa Autismiühingu juhatuse liige Aet Urbas ning kahe autistliku lapse ema Krista Ein.

Katrin Orav selgitab, et autism on arenguhäire, mis tekitab varases lapseeas ja põhjustab toimetulekuraskusi. Selle diagnoosimine kuulub psühhiaatrite valdkonda, selleks kasutatakse struktureeritud kliinilisi hindamisviise. Kuna autismi puhul on väga oluline, et see häire avastatakse võimalikult vara, siis on selles suur osa lapsevanematel, perearstil ja töötajatel, kes puutuvad lapsega kokku koolieelsel perioodil — nende tähelepanekute alusel saab laps õigeaegse diagnoosi. Selleks on olemas lastevanematele mõeldud sõeluuringu küsimustikud, mille tulemuste tase on väga kõrge. See, kuidas hakkab autismihäirega lapsel edasises elus minema, sõltub suuresti sellest, milline oli tema kõne- ja arenguaste 5. eluaastaks. Tavaliselt aga jõutakse diagnoosimiseni peale seda eapiiri.

Kahe autistliku lapse ema Krista Ein räägib, et kahel tema, lapsel8- ja 15-aastasel diagnoositi Aspergeri sündroom korraga ja see andis järsku päris palju vastuseid küsimustele, mis olid varasemalt laste käitumise osas tekkinud Psühhiaater Katrin Orava sõnul moodustavad Aspergeri sündroomiga, mis on üks autismihäiretest, inimesed umbes viiendiku kõigist neist, kellel on autismi diagnoositud. Selle esimesteks sümptomiteks on sotsiaalse seotuse ja suhtluse puudus või vähesus, mis väljendub ennekõike selles, et laps mängib ja tegutseb omaette, sest tema areng ei võimalda mõista, mida tunnevad või mõtlevad teised inimesed. Kui õigel ajal teraapiaga alustada, võib nende suhtlemisoskust arendada. Võimalustest peaks lapsevanemale teadmisi jagama arst ja alati võib pöörduda erinevate autismiühingute poole.

img_7303

Kuusalu asuvasse Valkla Kodusse on kohtu määrusel paigutatud vaimupuudega täiskasvanud autistid, kes ühiskonnas ise hakkama ei saa ning võivad olla ohtlikud nii iseendale kui ka teistele. Hetkel on seal eriosakonnas 11 autisti. Valkla Kodu juht Indrek Lindsalu sõnul ei finantseeri riik asutust sellises mahus, mis võimaldaks neile kvaliteetset teenust pakkuda. “Me teeme kõik, mis võimalik, aga me ei saa värvata töötajaid, kes tegeleks personaalselt iga autistiga, nagu nemad seda vajavad,” ütleb Lindsalu. Saateklipis räägitakse ka 19-aastasest Hannesest, kes toodi Valklasse Imastu Kool-Kodust pärast täiskasvanuks saamist. Valkla probleemide ülimaks näiteks on see, et kuna vaimse puudega inimeste tarvis ei jätku personali, manustatakse neile arvatavasti kangeid rahustavaid medikamente, mis aga ei ole nende puhul üldse õige. Saade tõdeb, et Eestis on üldse autistide tarvis liiga vähe spetsialistide, kui mitte öelda, et need puuduvad peaaegu üldse.

Autistika Keskuse arengut saab toetada helistades 900 1011.

„Aitäh elule!“ saatesarja uued osad on Tallinna Televisiooni eetris 18. jaanuaril ja 25. jaanuaril algusega kell 21:20.

VAATA SAADET!

mm

Kommentaarid