1. Avaleht
  2. Heategevus
  3. Varjupaikade MTÜ: meilt võtab looma ikkagi teadlik ja hooliv inimene
Varjupaikade MTÜ: meilt võtab looma ikkagi teadlik ja hooliv inimene

Varjupaikade MTÜ: meilt võtab looma ikkagi teadlik ja hooliv inimene

Karl on üks Võru varjupaiga koertest, kes on endale juba uue kodu leidnud Foto: Varjupaikade MTÜ
Karl on üks Võru varjupaiga koertest, kes on endale juba uue kodu leidnud
Foto: Varjupaikade MTÜ

Üha enam inimesi on jõudnud arusaamisele, et endale lemmikut koju võttes võiks kõigepealt pöörduda kodutute loomade varjupaika, pakkumaks kodu kellelegi, kes on mingil põhjusel armastavast pererahvast ilma jäänud. Varjupaikade MTÜ andmetel leidsid märtsis uue kodu ja jõudsid endisesse tagasi 173 looma: vanale omanikule andsid varjupaiga töötajad üle 56 plehku pannud looma (20 kassi ja 36 koera) ning uue omaniku hoole all on 117 looma (92 kassi ja 25 koera).

Kuivõrd käes on kevad ja inimesed hakkavad taas tegutsema suvekodudes, siis palus GoodNews Varjupaikade MTÜ üldjuhilt Triinu Priksilt kommentaari selle kohta, kas ehk pole mõnikord tegu loomade võtmisega suvila valvuriks või hiirepüüdjaks vaid soojaks aastaajaks ning sügisel, külmade saabudes, võivad mõnedki lemmikud taas varjupaika jõuda.

Vastab Triinu Priks:

“Ma võtsin kohe meie registri lahti ja vaatasin eelmise aasta põhjal kõik kuud üle, et kinnitada või kummutada. Tuleb välja, et meie varjupaikades üldjoontes see asi ei kehti, st me kiibime kõik kojuminejad ja need samad loomad varjupaika kindlasti sügisel tagasi ei satu. Väga harva üldse leiame me tänavalt enda poolt kiibistatud loomi. Kõige rohkem läheb loomi uude kodusse üllatuslikult hoopis detsembris ja oktoobris, kasv hakkab juba augustis. Kõige vähem aga aasta esimeses pooles, natuke rohkem ehk märtsis-aprillis, kuid seda ei saa võrreldagi aasta lõpuga. See muidugi ei ütle midagi turuväravast või naabri pesakonnast võetud loomade kohta, sest selles osas meil puudub ülevaade. Varjupaigast võtab looma ikkagi teadlik ja hooliv inimene, sest ta teab, et meie loomad on kiibitud, ta allkirjastab päris karmi loovutuslepingu, meil on õigus hiljem kontrollima tulla jne.

Kõige rohkem satub loomi varjupaika septembris ja oktoobris, tõus algab kuskil maist juba, aga ma seostaksin seda pigem loomulike poegimisperioodidega, sest väga palju tõstavad seda numbrit kassipojad, kes on saanud nii suureks, et tulevad maailma uudistama või ka hoopis sünnivad varjupaigas.

Nagu ma eelnevalt juba ütlesin, siis igal loomal on kiip ja ta ei ole varjupaigast lahkudes enam anonüümne. Seega me teaksime, kui ta hüljataks ja satuks varjupaika. Kassid, kellel vanus lubab, on kõik steriliseeritud ja nii paljud koerad, kui varjupaiga rahakott lubab. Seega meie loomad ei saa panustada ka soovimatute järglaste juurdekasvule. Meie töötajatel, kes loomi loovutavad, on õigus keelduda looma loovutamisest ükskõik kellele, ükskõik mis põhjusel.

Looma abitusse seisundisse jätmine ehk hülgamine on seaduse silmis kuritegu. Mitte rikkuda Eesti Vabariigi seadusi, see võiks olla igas valdkonnas iga inimese loomulik mõtteviis. Kui empaatiavõime puudub, siis vähemalt sellest peaks igaüks aru saama.”

GoodNews jagab varjupaikade töötajate rõõmu uue või vana kodu leidnud koerte ja kasside üle, kes saavad taas olla koos neid hoidvate inimestega.

Jüri Kukk

Head Uudised GoodNews