Annetame Aega algatuse projektijuht Evelyn Parv: annetatud aeg on sama väärtuslik kui raha

Lisaks individuaalsele heategevusele ja raha või asjade annetamisele saab ühiskonna olulisi valupunkte lahendada mõjusamalt, näiteks meeskonnaga aega annetades ehk tööajast mõnele olulisele algatusele õlga alla pannes.

See nädal on kantud heategevusest ja koostegemise jõust. Teisipäeval tähistati ülemaailmset heade tegude päeva, mida Eestis tähistati Annetustalgutega. Selle raames kutsusid vabaühendused annetusega olulisi algatusi toetama ning igaüks sai panustamiseks valida sobiva viisi – annetades raha või siis näiteks aega. Täna pöörame pilgu vabatahtlikele, tähistades ÜRO poolt 1985. aastal välja kuulutatud rahvusvahelist vabatahtlike päeva. See on päev, mil tunnustame neid inimesi, kes oma aega ja energiat panustades aitavad luua positiivseid muutusi ühiskonnas ilma rahalise tasuta.

Kuigi sageli seostatakse heategevust eelkõige rahalise annetusega, on kingitud aeg sama väärtuslik kui materiaalne abi. Eriti, kui ühist aega jagab näiteks meeskond töölt, sest siis saab ühiskond kogemused, lahendada mõne kitsaskoha ja meeskond vastu uued oskused ning kokku hoidvama organisatsiooni. Sellest kõnelevad kümnete siinsete ettevõtete ja organisatsioonide kogemused.

Näiteks ajaannetuse algatuses „Annetame aega“ kaasa lööv Nordea Pank Eesti tiimijuht Katrin Mäemets rõhutab, et professionaalne vabatahtlikkus nagu näiteks finantshariduse tundide andmine noortele, pakub töötajatele erakordset rahulolu, sest tagasiside noortelt on ehe ja siiras. Lisaks saavad töötajad astuda teise rolli ja jagada oma teadmisi õpetajana ning seeläbi oma suhtlemis- ja juhioskusi arendada.

See panus aitab oma igapäevatöö tulemusi näha ja tunnetada, kuidas see aitab kaasa ettevõtte suuremate eesmärkide täitmise ehk targema, teadlikuma ja hoolivama kogukonna kujunemisele. Professionaalne vabatahtlikkus võibki olla näiteks mentorlus, koolituste läbiviimine või oskusteabe jagamine abi vajavatele organisatsioonidele.

Professionaalne vabatahtlikkus võibki olla näiteks mentorlus, koolituste läbiviimine või oskusteabe jagamine abi vajavatele organisatsioonidele.

Kui tööandja on selleks tingimused loonud ja töötajaid julgustab tööaja arvelt vabatahtlikuna panustama, annab see tagasi ka töötajale. Ta saab oma oskustega panustada kogukonna arengusse, mis annab vastu uusi arenguvõimalusi ja oskuseid ning aitab motivatsiooni hoida.

Viimase mõju on tunda ka organisatsiooni sees – traditsioonilise meeskonna- või motivatsioonikoolituse asemel võib teise keskkonda praktilisi ülesandeid lahendama minek paremini töötada, selgitab Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit. See aitab murda töötajate rutiini, maandada stressi ning üksteisega paremini tuttavaks saada.

Kuna sotsiaalne vastutus (märksõna ESG) on muutumas üha olulisemaks märksõnaks tööandjate igapäevatöös, näitavad ühiskonna heaolu edendamisest osa võtvad organisatsioonid, et nende väärtused on avaramad. Ehk lisaks ettevõtte loodud töökohtadele ja sellelt tasutud maksutulule riigieelarves panustatakse ka läbi kultuuri hoiakute muutmisse – heategevus pole üksikud teod, vaid osa ettevõtte meelelaadist. See mõjutab omakorda, kuidas üldsus organisatsiooni näeb ja tajub.

Kuna sotsiaalne vastutus (märksõna ESG) on muutumas üha olulisemaks märksõnaks tööandjate igapäevatöös, näitavad ühiskonna heaolu edendamisest osa võtvad organisatsioonid, et nende väärtused on avaramad.

Nii ongi paljud tööandjad teinud olulise sammu ja lisanud töötajate motivatsiooni- ja hüvede paketti vähemalt ühe tasustatud vaba päeva, mida töötajad saavad kasutada vabatahtlikuks tegevuseks ja aja annetamiseks. See on kiire viis tööelu tähendusrikkamaks muutmiseks, millel oluline mõju ühiskonnale.