Ants Väärsi: kui jumal annab vähemalt seitse aastat, siis teen ma seda tööd edasi
16. veebruaril toimus Tallinnas, Mustamäe teel Volkswageni esinduses üks pidulik sündmus — nimelt sai Põlvamaa invataksojuht Ants Väärsi kätte oma invaabisõiduki, täiesti uue ning vajaliku lisavarustusega Volkswagen Transporteri, mis kannab nüüd punavalget kuube ning invaabi osutaja kohta käivat infot, tagauksel aga on kaks kampaaniat “Aitame Antsu aidata” läbi viinud heade uudiste portaali GoodNews südant.
Invatakso aitas vajaduste järgi ümber ehitada Møller Auto.
Firma peab Antsu aitamist auasjaks
Møller Auto müügijuht Roland Raud on rahul, et nende firma on saanud anda heategevusprojekti „Aitame Antsul aidata“ oma panuse. Esindusest sai Ants Väärsi osta Volkswageni bussi, Møller Auto tuli vastu hinnasoodustusega ja aitas ümberehitusega.
“Me valmistasime ette auto selliseks, et saaks erivajadustega inimesi transportida. Auto on tellitud tehasest ja kohapeal teostasime ümberehitused. Sõiduk on nüüd kohandatud inimeste veoks ratastoolil ja kanderaamil ning inimest on nüüd tunduvalt mugavam autosse saata. Meil on hea meel, et härra Antsu elu muutub nüüd tänu tehtud tööle tunduvalt mugavamaks,” räägib Roland Raud. Otsuse kohta Ants Väärsit aidata ütleb ta, et pikalt ei mõeldud mitte selle tõttu, et kas aidata, selline otsus sündis ruttu, aeganõudev oli bürokraatia ja paberite tegemine.
Møller Autole pole heategevus võõras
Møller Auto aitab kaasa mitmetes erinevates heategevusprojektides, üks nende koostööpartner on näiteks SOS Lastekülad. “Aga sellisel kujul, kus me koostöös tellijaga autot ümber ehitame, ei ole me seda lähiminevikus kindlasti teinud,” seletab müügijuht. “Møller Auto ja Volkswageni esinduse sõnum selle kampaania juures on see, et me proovime alati sellistele projektidele vastu tulla ja abistame võimaluste piirides. Ja ka antud autole tegime maksimaalselt soodsa hinna, et Ants saaks rohkem inimesi aidata.”
Suurimaks muutuseks on võimalus tõstukiga tõsta
Aga kas Ants usub ka ise nüüd, et see päev, mil ta saab istuda oma uue invatakso rooli, on käes? “Nüüd usun, esimese tiirukese olen juba ära teinud ja tõesti, see on reaalsus,” ütleb Ants Väärsi õnnelikult. “Asi on vilja kandnud, kõik need magamata ööd, tahtejõud, GoodNewsi ja ka minu poole töö ja panus, kõik head inimesed, kes on aidanud, ja buss on nüüd olemas.” Magamata öid on olnud omajagu, neid ei oska mees kokku lugedagi.
Auto on uus ja ilus, aga see ei ole siinkohal kõige tähtsam, sest invataksojuhi jaoks on auto hädavajalik tarbeasi. “Ma saan nüüd ratastooliga inimesed autosse tõstukiga saata ja ka inimesed, kes ei jõua jalgu tõsta, saavad nüüd tänu tõstukile autosse. Võtan inimesel kaenla alt kinni, et vaikselt koos auto juurde minna ja hiljem siis vajadusel ratastooli tõsta,” kirjeldab Ants. “See on minu jaoks kõige suurem muutus. Kanderaami ma oleks saanud ka vanas autos kuidagi vedada, aga see oleks läinud ju mõttetult kalliks. Ma tean ette, millised sõidu pean tegema, kodus tõstan vastavalt asjad peale ja saan paremini planeerida.”
Turvalisuseks on kõik tehtud
Ants Väärsi sõnul hoiab uus auto ka tema füüsilist jõudu palju kokku, sest varasemalt pidi ta kogu aeg inimesi ratastooli ja sealt välja tõstma. Nüüd läheb inimene ratastooliga otse auto peale, sealt arsti kabinetti, siis uuesti autosse ja maha tagasi, hulk ümbertõstmisi jääb haigete abistajal ära, ratastooliga saab kõik liikumised ära teha. “Turvalisuse moment on ka ülimalt oluline, saan inimese kinnitada turvavööga korrektselt, nagu seaduse poolt on ette nähtud. Uues bussis panen ratastooli alt kinni, lisaks küljepealne rihm ja kolmandaks veel ülevalt lisarihm. Paremat asja ma ei oskaks tahtagi,” jutustab Ants. Invataksojuht ei oska veel öelda, kellest saab päris esimene teenuse kasutaja, järjekorras on mitu inimest, kellel on mõlemad või üks jalg puudu.
Pisut ka mälestusi
Mees meenutab pidulikul päeval ka seda, kuidas kõik algas. “Kuskil 2015. aasta aprillikuus ütlesin naisele, et nii enam edasi minna ei saa ja pean tegema korjanduse. Naine ütles veel, et kas on mõtet, saad võib-olla paar tuhat. Ma jäin endale kindlaks ja ütlesin, et kui saan äkki üheksa tuhat ja Rootsist selle eest mingi vana auto soetada, siis see oleks ka suureks abiks. Niimoodi ma vaikselt alustasin, 13 oktoobril 2015 kohtusin Monikaga ja me panime jõud kokku. Sellest ajast hakkasid asjad kiiremini liikuma ja nagu näha, on buss täna olemas,” jutustab Ants Väärsi. Ümberehitamise jaoks sai ka võlg võetud, üks hea inimene andis Antsule intressivabalt laenu ja seda peab hakkama nüüd tagasi maksma.
Kui asi läheb tänusõnadeni, nimetab Ants esimesena Monika Kuzminat ja kogu tema tiimi. “Ja muidugi kõik omavalitsusi ja kõiki neid häid inimesi, kes mind aitasid ja ka neid, kes veel edaspidigi soovivad aidata. Ma olen juba ennem ka öelnud, et kui jumal annab vähemalt seitse aastat, siis teen ma seda tööd edasi,” lubab Ants Väärsi.
Kampaania kohta leiab rohkem infot SIIT!
