DOONORIPÄEV! Verekeskus kutsub rakverelasi ka aprillis doonoripäevale
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab ka uuel aastal nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 19. aprillil kella 10.00-14.00 Rakvere Kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvale doonoripäevale.
„Verekeskus käib Rakveres iga kuu ning vahel suisa kaks korda kuus, et kõik virumaalased saaksid endale sobilikul ajal võimalikult väikse ajakuluga verd loovutada. Siinsed doonorid on selline arvukas kogukond, kes igal korral on nii meie doonoripäevi kui ka doonoritelke heatujuliselt väisanud ning meie verevarusid tõhusalt täiendanud, tõestades, et nende linna nimes pole asjata mainitud sõna veri.“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Verekeskusel on viimasel ajal nappinud reesusnegatiivset verd ning haiglad on palju tellinud ka A reesuspositiivsest verest valmistatud verekomponente, sestap on kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud head tegema ning meie verevarusid täiendama.
Kui me märtsi lõpus Rakvere Ametikoolis käisime siis külastas meie doonoripäeva kogunisti 100 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 83 doonoril ning doonorite perega liitus 11 esmadoonorit. „Meie verevarud said tõhusa täienduse – Rakverest lahkusime ligi 38 liitri hinnalise nestega. Loodame südamest, et seekord on rakverelaste aktiivsus sama suur ning meie verevarud täienevad jõudsalt,“ lisab Ülo Lomp
Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.
Ülo Lomp rõhutab: „Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on teine inimene. Verd loovutades on võimalus aidata paljusid eluohtlikus seisundis inimesi. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.
Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada,“ näitlikustades: „Üheainsa veredoosi abil saab aidata väga paljusid inimesi. Sõltuvalt abivajajast ja vereülekande põhjusest saab ühest kogutud veredoosist pärast selle verekomponentideks lahutamist abi kas 2-3 täiskasvanut või 5-6 suuremat last ning kogunisti 10 väikelast.“
Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.
Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.
Vereloovutusele tulles tuleb kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.
