Elin Vilippus: kingi lähedastele aega, mitte võlgu!
Koroonaaeg on viinud paljud pered olukorda, kus majanduslikud võimalused ei ole enam sellised nagu veel aasta tagasi. Jõulud aga lähenevad ning kingituste tegemise aeg on kohe käes. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus kirjutab, mida teha, kui raha kinkide ostmiseks tegelikult eriti pole ja ei paista niipea ka tulevat.
Lihtne lahendus tundub olevat laenu võtmine. See on aga tegelikult päris ohtlik tee, eriti kui majandusseis on ebakindel. Seega laena ainult sellisel juhul, kui surmkindlalt tead, et suudad laenu õigeaegselt tagasi maksta! Usu, su pere ei soovi, et sa kingid neile võlgu, kuid järelmaksuga kingitusi ostes sa sisuliselt seda teed.
Võib-olla tasuks sel aastal üldse loobuda kingitustest või teha teistmoodi kingitused. Kui sinu pere läheb kingitustest loobumise teed, siis sõlmige omavahel vettpidavad kokkulepped: kui on lepitud kokku, et kingitusi ei tee, siis ei teegi. Päriselt ja mitte keegi ei tee! Mitte nii, et kõik ikkagi salaja natuke teevad kingitusi ning kokku tuleb lõpuks päris suur kingitustele kulunud summa.
Miks mitte teha taaskasutuskingitusi. Meil kõigil on kodus asju, mida me ei kasuta ega vaja. Mõni teine inimene aga rõõmustaks nende esemete üle. Nii võib teha kokkuleppe, et kingituste ostmise asemel vaatab igaüks kodus ringi avatud pilguga ja leiab kingitused juba olemasolevate asjade seast.
Kingi aega ja emotsioone
Oma aja kinkimine ei maksa mitte midagi, kuid samas on aeg kõige väärtuslikum kink, mida lähedastele pakkuda. Looge koos emotsioone, näiteks korraldage lauamänguõhtu, veetke põnev päev looduses, minge koos matkale ja pidage jõulupiknikku. Looduses viibimine ei maksa midagi, aga ühised seiklused jäävad meelde.
Kingituseks võib olla ka lähedase aitamine. Näiteks aita oma ema mõne tööga, mis temale üle jõu käib või paku kaasale vaba päev ja võta lapsed enda kantseldada.
Kui sa tead, et kingisaajal on rasked ajad, siis uuri temalt, mida ta kingituseks sooviks. Võib-olla ei rõõmusta teda praegu uus pann või pajakindad, küll aga tunneks ta rõõmu, kui sa mõne tema võla või arve tasuksid. Tõsi, sellist asja tasub uurida hästi delikaatselt, sest eestlastena pole meil ju eriti kombeks abi paluda.
Asjakohasem kui kunagi varem on soovitus meisterdada kingitus ise. Küpseta midagi, koo, heegelda, nikerda. Ühes esemega kingid ka hea emotsiooni.
Kõike ja palju. Aga kas on vaja?
Jõulud on aeg, kus inimestele meeldib priisata. Liiga palju kingitusi, aina uhkemad kaunistused, parimad delikatessid jõululaual ning toidukogused, mida me tegelikult ära süüa ei jõua. Pea hoogu – kas kõike seda on vaja?
Tegelikult ei ole ju inimese organism niimoodi ehitatud, et me jõulude ajal tavapärasest kolm korda rohkem sööksime. Seega pole ka mingit põhjust koju lademetes jõulutoitu varuda. Jää reaalsuse piiridesse – osta vaid nii palju, kui päriselt vaja läheb ning tervislik on. Boonusena jääb ära ka pühadejärgne masendus lisandunud ülekilode pärast.
Kui ostetavate kingitusteta aga kuidagi ei saa, siis pange peres kinkidele piirhind, millest kallimad ei tohi kingitused olla või tehke loosipakid. Tasub ka teha kingituste jaoks eraldi eelarve ning juba varem kingitused läbi mõelda. Kui hajutad kinkide ostmise mitme kuu peale, pole samuti ekstraväljaminekud napivõitu eelarves nii valusalt tunda.
