1. Avaleht
  2. Heategevus
  3. Laine Randjärv heategevusest: andmise rõõm on suur, kui saaja vastuvõtt on siiras
Laine Randjärv heategevusest: andmise rõõm on suur, kui saaja vastuvõtt on siiras

Laine Randjärv heategevusest: andmise rõõm on suur, kui saaja vastuvõtt on siiras

Laine Randjärv oli üks esimestest Eesti avalikkusele tuntud inimestest, kes õnnitles heade uudiste portaali toimetust kuus aastat, kui Eestile loodi GoodNews. Lainet iseloomustab soe naeratus ja sirge selg, kõigest hoolimata! Pole vahet, mis tema eluteele tuleb, ta kõnnib sellest läbi. Tugevama ja paremana. Ta teeb head, ta ei räägi sellest, kuid täna palusime tal ennast avada. Seda heategevusest nakatunud külge tunnevad hästi kindlasti tema lähedased aga nüüd on aeg seda jagada ka heade uudiste portaali lugejatega. Rääkisime Lainega headest tegudest, sellest, mis meie kodumaad meie kõigi abiga paremaks paigaks teeb. Särava hinge ja suure südamega naisena usub ta, et heategevus on väga oluline väärtus, see on sisemine vajadus hoolida, aidata, toetada.

Miks peaks heategevusega tegelema? Milline heategevusliik on teile hingelähedasem? Mis tunde heategevus kingib? 

Heategevus on midagi väga isiklikku ja see ei ole teema, millest kõva häälega kõigile kuulutama peaks. Inimesed, valdkonnad või institutsioonid, keda soovitakse heategevusega aidata, on tihtipeale oluliselt seotud abistaja isiklike kogemuste või üleelamistega.

„Anna ja Sulle antakse“, on üks kena ütlus. See ei ole mitte ilmtingimata materiaalsete väärtuste vahetamine. Andmise rõõm on suur, kui saaja vastuvõtt on siiras. See annab kõigile hea energia.

Heategevus on midagi väga isiklikku.

Tartu-aegadel oli teil missioon kirikuga? Miks? Ja tänaseks on tehtud!? 

Tartu linnavalitsuses abilinnapeana ja linnapeana oli mul suur au ja võimalus osaleda linnapea Andrus Ansipi järeltulijana Tartu Jaani kiriku restaureerimise toetamises. Tema oli algataja ja eestvedaja, minule sai osaks võimalus see kirik 2005. aastal Tartu linna päeval taasavada. Eks tihti on nii, et ühed alustavad, teised jätkavad, kolmandad saavad au. (Naerab.) Aga algatajatel on tegelikult alati suur rahuldus sellest tegevusest.

Minu võimalus oli Tartu Pauluse kiriku sihtasutuse loomine ja selle ajaloolise hoone, mille arhitekt oli Eliel Saarinen, taastamistööde algatamine. Tänaseks on seegi kirik suursugusena avatud ja muuhulgas ka suurepärase kontserdisaalina kasutuses.

Tartus ootab oma järge veel Maarja kirik, mida ka laulupeokirikuks nimetatakse, sest 1869. aastal, 150 aastat tagasi, peeti seal meie esimese laulupeo vaimuliku muusika kontserti.

Eks tihti on nii, et ühed alustavad, teised jätkavad, kolmandad saavad au.

Aga Peterburi kirik? Milline oli teie panus seal?

Peterburi Jaani kirikuga seonduv oli mu töölaual kultuuriministriks oleku ajal. Selle kiriku saaga on pikk ja keeruline. Veel praegugi ei kuulu ta mitte Eesti riigile, vaid Peterburis tegutsevale EELK kogudusele, kelle liikmete arv väheneb kiiresti.

Eesti riik on selle sakraalhoone varemetest üles ehitanud. Suurt rolli mängis selles toonase Eesti Kontserdi direktorina Aivar Mäe, kelle tegevust ja ettevõtlikkust saab vaid imetleda ja toetada. Niimoodi koostöös see sündis.

Miks olete panustanud heategevusega just kirikutele?

Kirikud on väga paljudele inimestele aastasadade vältel olnud hinge toetuseks ja pelgupaigaks. Kirikud on enamasti ka olulised kultuuriväärtused, arhitektuur ja altarid on tõelised kunstiteosed. See on meie kultuurilugu. Meie rahva ajalugu. Mis küll alati pole olnud just roosiline, ent ka kannatused on meid õpetanud taas tõusma ja elus hakkama saama.

Kirikud on väga paljudele inimestele aastasadade vältel olnud hinge toetuseks ja pelgupaigaks.

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patrooni tegevus. Mis oli selle töö sisu? 

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patroon olin ma kuus aastat: 2009 – 2015.

Minu eelkäija oli presidendi abikaasa pr Ingrid Rüütel. Tema andis selle austava ameti mulle edasi.

Tegevuse sisuks oli fondi tegevusest teavitamine, heategevusaktsioonide korraldamisele kaasaaitamine, tutvustused erinevatel üritustel: nt Maijooks, Jõulutunnel, koostöö meediakanalitega (nt „Kättemaksukontori“ meenete müügist laekus fondile suur toetus).

Olen ka oma sünnipäevadel külalistel palunud annetada nii Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondile kui ka mitmetele teistele heategevusega seotud projektidele. Olgu selleks ka nt Tallinna ja Tartu Hansa Rotary Klubide, mille liige olen, algatused.

Laine, milline on üks hea inimene? 

See on keeruline küsimus. Headus globaalses ja filosoofilises mõttes on kindlasti defineeritud. Aga headus konkreetselt ühe või teise inimese jaoks võib tähendada väga erinevaid ootusi või tundeid. Headuse kriteeriumit saab kõige paremini hinnata just see, kelle jaoks head tehakse – kas ta tunneb, et see on toetav ja vajalik või ei ole.

Aga üldiselt öeldes: headus on see, mis tekitab hea tunde kõigile, kes Sinuga kokku puutuvad.

Headuse kriteeriumit saab kõige paremini hinnata just see, kelle jaoks head tehakse.

Üks ilus jõuluaja soov Eestimaa inimestele…

Tahan kõigile soovida: olge hoitud! Selles soovis peitub kõik see, mida inimene ise kõige enam ootab ja loodab.

MIDAGI, MIDA SA LAINE KOHTA EI TEADNUD!

Laine Randjärve lemmikjõululaul: Jean Sibelius (eesti k Leelo Tungal) „On jõuluvaikus üle maa“.

Pühadeaja lemmiktegevus: kaminatule praksumise saatel lihtsalt olla.

Raamat, mida Laine pimedatel talveõhtutel ikka ja jälle kätte võtab: loen üldiselt pigem erinevaid raamatuid, ent on tõesti üks, millest ikka ja alati leiab tarkusetera, mis elus edasi aitab – Paulo Coelho „Alkeemik“.

Missioon, mida Laine südames kannab: elada nii, et Sa ise ja inimesed Su ümber oleksid õnnelikud.

Lemmik Eestimaa paik ja lemmikkirik: mulle meeldib väga sõita ringi mööda Eestit, mööda ajaloolisi paiku: vanu linnuseid, mõisaid. Aga lemmikkirik on ilmselt Rapla kahe torniga kirik, mis väga sarnane arhitektuurilt Tallinna Kaarli kirikule, sest just selles Rapla Mihkli kirikus olid minu vaarvanemad esimene paar, keda toonases uues kirikus 1901. aastal laulatati.

Luuletus, mida Laine teab peast: minu luuletused on lauludes. Leian, et koorimuusika väga oluliseks osaks ongi luuletus. Ja minu lemmikluuletaja on Leelo Tungal, kelle looming on lihtsalt nii väga armas. Minu üks lemmikuid on Olav Ehala poolt poetessi sõnadele kirjutatud lugu „Laul inimlikkusest“.

Kõige tähtsam inimestel pole paksus ega pikkus,

kõige tähtsam elu kestel kõigi jaoks on inimlikkus.

Kui kord inimene oled, siis ka mõtle oma peaga

ja kui teiste hulka tuled, püüa tulla ikka heaga.

Monika Kuzmina Peatoimetaja