Lasteabitelefoni juht: küsi julgelt abi, oleme sinu jaoks olemas!
Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonil 116111 täitus aasta alguses kümnes tegutsemisaasta. Number on olnud algusest peale üle terve Eesti ööpäevaringselt tasuta kättesaadav. Tänaseks on telefonile ja meilisuhtlusele lisandunud reaalajas veebivestluse võimalus.
„Kuigi lapsena kasvamine ja lapsevanemaks olemine pakuvad palju rõõmu ja toredaid hetki, võib vahel olla päris raske. Samas ei pruugi alati leiduda head, turvalist inimest, kellega oma mõtteid jagada. Meie pakumegi võimalust nõu küsida, kuulame ära ja anname soovitusi. Vajadusel oleme vahendajad ja räägime lapse eest koolipersonaliga, lastekaitsetöötajaga või lapsevanemaga,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni juht Mari-Liis Mänd.
Eelmisel aastal pöörduti lasteabisse 6580 korral, neist kõnesid oli 3542, veebivestlusi 2747 ja e-kirju 291. Võrreldes varasema aastaga suurenes veebivestluste arv üle poole. „Meil on selle üle hea meel, sest veebivestlust kasutavad just lapsed ja noored. See näitab, et suurenenud on laste endi pöördumised,“ ütles Mänd. Ta lisas, et kahjuks on suurenenud ka selliste pöördumiste arv, mille kohta edastab lasteabitelefon info lastekaitsetöötajale, politseile või häirekeskusele, et tagada lapse ohutus. Ka sotsiaalkindlustusameti lastekaitse juht Eve Liblik rõhutas, et lastekaitseseadus kohustab kõiki, kes märkavad abivajavat last, teatama sellest viivitamatult lasteabitelefonile või kohaliku omavalitsuse lastekaitsele.
Küsimused, millega lasteabitelefoni poole pöördutakse, on kümne aastaga muutunud. Algusaastatel küsiti sageli nõu majandusliku toimetulekuga. Nüüd on interneti tihe kasutus toonud uued mured, nimelt kuidas turvaliselt suhelda. Aegade algusest on paljud lapsed ja noored küsinud suhtenõu. „Mis on loomulik, sest suhtlemine moodustab noorte igapäevaelus väga suure osa,“ seletas Mänd. „Kahjuks on suurenenud ka vestlused, kus teismelised kurdavad kurvameelsuse ja üksindustunde üle, mis viivad teinekord endale haiget tegemiseni.“ Probleemina tõi Mänd välja ka lahus elavad lapsevanemad, kes ei suuda kokku leppida, kuidas olla pärast lahkuminekut koos vanemad.
Mänd julgustab kõiki lasteabitelefoni poole pöörduma. „Nõu ja abi küsimine on sageli seotud eelarvamustega. Tegelikult pole abi otsimises midagi halba. Väiksemaid probleeme on tunduvalt lihtsam lahti arutada kui suureks paisunud sasipundart. Ka meie juubeli slogan on, et küsi julgelt abi, oleme sinu jaoks olemas,“ rääkis lasteabitelefoni juht.
Peamiselt pöördusid lapsed eelmisel aastal lasteabitelefoni poole selliste muredega nagu enesehävituslikud probleemid (668 korral), laste ja vanemate suhted (553) ja laste omavahelised suhted (446). Täiskasvanutele tegid enim muret hooldusõigusega seotud küsimused (403), lapse järelevalveta või hooletusse jätmine (300), lapse füüsiline väärkohtlemine (205) ja kasvatusküsimused (200).
3032 korral pöördusid lasteabitelefoni poole lapsed, 1192 korral lapsevanemad, 219 korral õiguskaitsetöötajad, 460 korral muud inimesed, näiteks naabrid ja juhuslikud möödujad. 379 korral olid pöördujaks pereliikmed ja sugulased, koolipersonal või meditsiinitöötajad.
Lasteabitelefon 116111 on ööpäevaringne üle-eestiline tasuta teenus, kust saab küsida nõu lastega seotud teemadel või anda teada abivajavast lapsest. Nõustamist pakutakse eesti, vene ja inglise keeles telefoni teel ja kirjalikult. Soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lisainfot leiab lasteabitelefoni kodulehelt www.lasteabi.ee.
