Lasterikaste perede liidu president Aage Õunap: unistuse Eesti on hooliv ja arenev

Aage Õunap valiti taas Eesti Lasterikaste Perede Liidu presidendiks.

Liit ja Aage seisavad lasterikaste perede huvide eest ja tegutsevad selle nimel, et lasterikkus oleks ühiskondlikult tunnustatud väärtus Eestis. Võrgustikku kuuluvad 19 organisatsiooni koos enam kui 1500 pere ja 7000 lapsega.

Palju õnne! Teid valiti liitu juhtima üksmeelselt. Mida see teie jaoks tähendab?

Olen liigutatud, et saan jätkata ja ennast jagada, olemas olla ja end pühendada värvikirevas lasterikkusemaailmas.

Kuidas hindate liidu senist arengut?

Ma arvan, et pidev areng ja muutumine on ühe toimiva organisatsiooni võtmesõnadeks. Sealjuures oskus arvestada sisemisi tegureid ja väliskeskkonna mõju. Oleme püüdnud selle teadmisega organisatsioonis toimetada. Aastakokkuvõtteid tehes ja tagasi vaadates oleme ikka tõdenud, et üksjagu palju sai tehtud, aga mõtleme ka alati, et niivõrd palju oleks veel teha. Eks see olegi üks pidev areng ja edasiliikumine.

Mille üle on kõige parem meel?

Eks neid rõõmuhetki on olnud üksjagu, kuid kui miskit esile tuua, siis Perekaarti. See on lasterikkale perele väljastatav magnetkaart, millega on võimalik osa saada erinevatest teenustest ja toodetest parematel tingimustel. Seda on võimalik taotleda kõikidel perekondadel, kus lapsi on kasvamas kolm ja enam. Viie aastaga oleme loonud võrgustiku, kuhu kuulub ligi 400 erinevat partnerit. Tegelikult on see võimas tunne, kui uus ettevõte liitub programmiga, kui talle läheb korda lasterikkus, kui ta märkab ja kui avab uksed keskmisest suurtematele peredele. Aitäh kõikidele meie partneritele!

Mis ootab liitu sel aastal?

Pühendume tervislikule toitumisele ja liikumisele. Eesmärgiks on suurendada lasterikaste perede teadlikkust tasakaalustatud toitumisest ja üldistest toitumispõhimõtetest. Lisaks viime läbi erinevaid tegevusi, millega soovime tõsta perede füüsilist võimekust, suurendada nende teadlikkust erinevatest liikumisvõimalustest ja propageerida perega koos aja veetmist.

Kohe-kohe on ukse ees XV Suurperepäev, mis toimub Eesti Kunstiakadeemias. Tegemist on kogu pere sündmusega, kus põnevaid tegevusi on nii pere pesamunale, noortele kui ka emadele ja isadele. Sel päeval kuulutame välja 2019. aasta suurpere autiitli võitnud perekonna. Selleks, et juubeliaastale pidulikkust lisada, oleme palunud sündmusele kõikide eelnevate aastate autiitli võitnud suurperekonnad. Soovime sel päeval neid kaasata nn talk show`le, mida juhib sündmuse patroon Urmas Vaino. Lõikame lahti pidupäevatordi ja naudime üksteise seltskonda.

Lisaks on meil suvel ees ootamas Suvekool, mis toimub 24. korda, sedapuhku Tartumaal Tartu Pereliidu eestvedamisel. Aasta teises pooles on mitmeid inspireerivaid ja harivaid koolitusi ja teemapäevi. On ka mitmeid salamõtteid, millest rääkida veel pisut vara.

Siseministeeriumi uuringust selgub, et iga teine Eesti inimene on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses. Olete ka liiduga täheldanud heategude kasvu?

Tegelikult toimubki kogu meie võrgustikutöö vabatahtlikkuse alusel. Näiteks on kõikide meie liikmesorganisatsioonide eestvedajad vabatahtlikud, kes igapäevategemiste, töö ja pere kõrvalt panustavad aega ja teadmisi organisatsiooni arendamisse. Need sädeinimesed on tohutult suure töövõimega ja eeskujuks meile kõigile.

Lisaks kuuluvad meie võrgustikku n-ö paari tunni vabatahtlikud, kes on valmis käed külge lööma mõne reaalse asja ellu viimiseks, olgu selleks siis sündmuse taustajõuks olemine või suurpere kodu renoveerimine. Olen üha enam saanud kinnitust, et meie ümber on väga palju häid inimesi, kes on valmis panustama. Oluline on ainult õiged inimesed omavahel kokku viia. Sageli olemegi ühenduslüliks heategija ja perekonna vahel. Samas ootame endaga liituma alati uusi vabatahtlikke, et ühiselt suurendada lasterikaste perede turvatunnet ja elukvaliteeti.

Kuidas on lood lasterikaste perede tunnustamisega Eestis? On see saamas auasjaks või on veel pikk tee minna?

Tunnustust vajab ju tegelikult iga inimene ja siinjuures pole tähtis perekonna suurus. Üks ebaõiglasemaid ja põhjendamatumaid hoiakuid Eesti ühiskonnas on lasterikka pere väheväärtuslik maine, kuna avalikkuse ette jõuavad ennekõike lood hädas peredest, mitte elujõulised ja aktiivsed Eesti pered kogu oma mitmetahulise suhtevõrgustiku ja tugevusega. Nende perede osakaal pole riigis sugugi vähetähtis. Me vaatame küll toredaid perepilte või tunnustame lasterikkast perest välja kasvanud sportlasi ja muusikuid, kuid sulgeme sageli silmad lasterikka pere igapäevaste väljakutsete ja logistiliste tippsoorituste ees. Tegelikult on lasterikkad perekonnad väga ühtehoidvad, haritud ja toimetulevad. Mõelge, milliseid oskusi on vaja vanematel, et kasvatada näiteks kaheksat last nii, et neist igaühe eripära ja potentsiaali märgata!

Ühiskonna suhtumist illustreerib ka näide meie perede igapäevaelust: ikka veel peab lasterikas pere piletikassas arvestama, kes lastest läheb pere alla ja kes mitte, sest perepilet eeldab perena 2+2 mudelit ja lasterikkus ühiskonna väärtusmaailma end veel kinnistanud pole.

Kui saaksite kohe lahendada ühe probleemi suurperede heaks, siis mis see oleks?

Pean oluliseks, et peretoetused oleksid indekseeritud, ei jääks ajale jalgu ega muutuks vaid formaalseks äramärkimiseks, mis headel aegadel eesrindlikult silma paistavad ja kehvematel esimestena kärpeprogrammidesse jõuavad. Pered vajavad riigi hoolt ja veel rohkem stabiilsust. Peame seadma prioriteediks sellest lähtumise sõltumata riiki tabavatest väljakutsetest. Praegune lasterikka pere toetus on väga vajalik ja juba tuntava mõjuga, kuid tähtis on selle kaasas käimine elukalliduse tõusuga.

Milline on üks õnnelik suurpere?

Õnnelik suurpere on minu jaoks seotud pereliikmete tervise, igapäeva heaolu ja eneseteostusega. See on justkui ansambel, kus iga instrument on oma kajaga, mis koos helisema pannes  moodustab parima kõlaga meloodia. See on kimp erinevaid suhteid, mis baseeruvad üksteise mõistmisel, aktsepteerimisel ja igaühe ainulaadsuse arvestamisel. Nii lihtne, aga samas ka eriline.

Millisest Eestist teie unistate liidu presidendina?

See on  kui võrgustik, kus inimesed on hoitud ja kantud, aga samas on neil võimalused arenguks ja edasipüüdlemiseks. Soovin, et meil, täiskasvanutel, oleks piisavalt tarkust oma laste ja lastelaste arengu toetamisel ning aastate pärast neil omakorda tarkust meie kõigi Eesti edasi hoidmiseks. Unistuse Eesti on hooliv, arenev ja märkav.