Avaleht Heategu Aid Watch: Eesti on endiselt Baltikumi suurim arenguabi andja
Aid Watch: Eesti on endiselt Baltikumi suurim arenguabi andja

Aid Watch: Eesti on endiselt Baltikumi suurim arenguabi andja

Värskelt ilmunud Aid Watch 2021 raporti andmetel on Eesti endiselt Baltikumi kõige suurem arenguabi andja.

Eelmisel aastal panustas Eesti 0,16% RKT-st arengukoostöö rahastusse, andes sellega oma osa ülemaailmse ebavõrdsuse vähendamiseks, keskendudes seejuures eelkõige kahepoolsele koostööle ehk bilateraalsele abile. Eesti on suhtarvude poolest nii Baltikumi suurim arenguabi andja kui ka regiooni suurim bilateraalse koostöö rahastaja. Sellegipoolest vajab eesmärgini jõudmine strateegilist tööd: oleme endiselt vähem kui poolel teel rahvusvaheliselt võetud kohustuseni panustada arengukoostöösse 2030. aastaks 0,33% RKT-st.

Eesti ametlik arenguabi ehk ODA-näitaja on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne, kõikudes 0,13-0,16% vahel. Netosummades tähendab see, et panustame järjepidevalt üle 40 miljoni euro aastas, keskendudes seejuures eelkõige keskmise arenguga riikide toetamisele. Eesti prioriteetpiirkonnaks on idapartnerluse regioon, kus suuname arengukoostöö vahendeid Ukraina, Moldova ja Gruusia toetamisse. 2020. aastal ja varasemalt kuulusid nende riikide hulka ka Valgevene ja Afganistan. Lisaks eelmainitule teeb Eesti arengukoostööd ka Lõuna-Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas. Meie prioriteetseteks koostöövaldkondadeks on digipädevuste arendamine ja hariduse kättesaadavuse suurendamine. Seejuures paneb Eesti teistest riikidest enam rõhku bilateraalsele koostööle, kus partnerriikide arengut toetavad Eesti organisatsioonid ja eksperdid.

Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) juhataja Agne Kuimeti sõnul on oluline, et mitu aastat väldanud kriisi ajal on valitsus jätkanud arengukoostööd nagu plaanitud. “Kevadel AKÜ tellitud arvamusküsitluse järgi arvavad pea pooled Eesti elanikud, et Eesti riik peaks arengurahastust suurendama. Aafrika suunal nähakse olulisena toetada haridust ja Covid-19 taastet, idapartnerlusriikides aga demokraatia arengut ja head valitsemistava. Seega on arengukoostöö rahastuse samm-sammuline suurendamine oluline ja laia toetusega ka valijate seas. Kindlasti peaks Eesti riik minema edasi plaaniga tõsta 2030. aastaks arengurahastust 0,33% RKT-st,” sõnas Kuimet.

Euroopa Liit on maailma kõige suurem arenguabi andja, panustades 2020. aastal 46% OECD DAC ehk arengukoostöö komitee kogusummadest. Kuna arengurahastus on sõltuv doonorriikide rahvamajanduse kogutoodangust (RKT), on selle näitajad Euroopas tugevalt mõjutatud nii koroonakriisi mõjust majandusele kui ka Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisest. EL-i-ülene ODA-näitaja tõusis seega eelmisel aastal märkimisväärselt, 0,42% (2019) pealt 0,50% peale. Siiski peab arvesse võtma, et kuigi EU-27 suurendas ka netosummasid 5,8 miljardit eurot, on suur muutus suhtarvudes siiski seotud EL-i üldise majanduslangusega.