Avaleht Heategevus KOOS ON KERGEM I Eestlaste toetus riikliku arengukoostöö rahastamisele tõstmisele on oluliselt tõusnud
KOOS ON KERGEM I Eestlaste toetus riikliku arengukoostöö rahastamisele tõstmisele on oluliselt tõusnud

KOOS ON KERGEM I Eestlaste toetus riikliku arengukoostöö rahastamisele tõstmisele on oluliselt tõusnud

Arengukoostöö Ümarlaud korraldas 2022. aasta kevadel Eesti elanike hulgas arvamusküsitluse arengukoostööd puudutavate hoiakute ja teadmiste kohta.

Arengukoostöö ehk nö arenguriikide toetamine nii rahaliselt kui oskusteabe kaudu on nii Eesti kui Euroopa jaoks üha enam arenev koostöövaldkond, mille eesmärgiks on suurendada võrdsust ja stabiilsust vähema sissetuleku ning madalama inimarenguga riikides. Eestis on nii majanduslikust kui ka ühiskondlikust vaatenurgast toetus arengukoostööle stabiilselt kasvanud, selgub Arengukoostöö Ümarlaua tellitud ja Norstati poolt läbi viidud küsitlusest.

Arengukoostöö Ümarlaua juhataja Susanna Veevo leiab, et käesolev aasta saab olema arengukoostööle ja rahvusvahelisele partnerlusele oluline proovikivi. „Seistes silmitsi ühtaegu mitmete üle-euroopaliste ja globaalsete kriisidega, on efektiivne koostöö haavatavate piirkondadega varasemast veelgi kriitilisema tähtsusega.  Tervishoiu- ja julgeolekukriisid on ühest küljest teravalt suurendanud vajadust humanitaarabi sekkumise järele, kuid samal ajal pannud proovile ka aastakümnete pikkuse ajalooga arengukoostöö tulemused. Üks on selge ka keset kriise – efektiivne ning vajaduspõhine rahvusvaheline koostöö on endiselt võtmeks, kuidas maailmas stabiilsust taastada ning jätkusuutlikuma arengu suunas liikuda. Seetõttu on iseäranis huvitav näha, kuidas kriisid mõjutavad ka Eesti elanike suhtumist arengukoostöösse,“ ütleb Veevo.

Toetus arengukoostöö rahastuse tõstmisele

Küsitlusele vastanutest 38% arvas, et rahastus peaks jääma samasse suurusjärku ning 37% toetas arengukoostöö rahastuse suurenemist. 3% küsitletutest leidis, et rahastust peaks vähendama, ning 4% arvates ei peaks Eesti arengukoostööd üldse rahastama.

Varasemate aastatega võrreldes on toimunud olulised muutused arengukoostöö rahastust puudutavate hoiakute osas. Kui käesoleval aastal oli rahastuse vähendamise või sootuks eemaldamise poolt kombineeritult 7% vastanutest, siis 2021. aastal arvas nii lausa 21% ning aasta varem 22% küsitletutest. Kõige drastilisem muutus on vastajate hulgas, kes ei osanud küsimusele vastata. Eelnevatel aastatel oli see näitaja vastavalt 31% ja 57%, samas kui käesoleval aastal jäi vastuse võlgu ainult 20% vastajatest.

Eesti arengukoostöö rahastuse määr ehk ODA on viimastel aastatel olnud stabiilselt ligikaudu 0.16% RKT-st. Võttes arvesse nii Eesti elanike suurt toetust arengukoostöö rahastusele kui ka Eesti võetud rahvusvahelist eesmärki suurendada arengurahastust 2030. aastaks 0.33% RKT-st, on oluline tõsta arengukoostöö rahastust olulisel määral juba praegu ning jätkata selle iga-aastast suurendamist.

„Hea meel on tõdeda et suurem osa Eesti elanikest toetab arengukoostöö rahastamise suurendamist või selle hoidmist senisel tasemel. Tegevusvaldkondandest on suurim toetus rahu ja stabiilsuse tagamisel. Meie eesmärk on aidata senisest rohkem kaasa globaalse julgeoleku tagamisele ja kestlikule arengule, sh suurendada Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ja tõhusust. Eelmise aasta suvel loodi Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskus eesmärgiga tõhustada Eesti lõimimisprojektide rakendamist, kasvatada Eesti võimekust rahvusvahelistes projektides osalemiseks ning koondada arengukoostöö kommunikatsiooni,“ ütles välisministeeriumi asekantsler Andres Rundu.

Küsitlusest tuleb välja, et Eesti elanike teadlikkus arengukoostööst ja selle tegevussuundadest on jäänud ligikaudu samale tasemele, kui see oli 2021. aastal läbi viidud uuringu andmetel. Seejuures hindavad vähem kui 50% vastajatest oma teadmisi arengukoostööst piisavalt heaks. Suurendamaks jätkuvalt Eesti elanike teadlikkust arengukoostööst ning Eesti rollist globaalse ja kestliku arengu edendamises, on teavitustegevuste ning maailmahariduse jätkuv rahastamine kriitilise tähtsusega.

  • Küsitlus valmis 2022. aasta kevadel koostöös uuringufirmaga Norstat, kes teostas küsitluse 15.-23.märtsini ning sellele vastas kokku 1134 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi elanikku. Küsitlus teostati telefoni- ja veebiküsitluse kombinatsioonina, millele telefonis vastas 984 inimest (86,8% kõigist vastajatest) ja veebis 150 vastajat. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks Eesti elanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.