Regionaalhaigla verekeskus korraldab Narva Linnuses doonoripäeva
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab 26. jaanuaril kella 12.00–16.00 Narva linnuses (Peterburi mnt 2, Narva) järjekordse doonoripäeva. Verekeskus tänab südamest 13. oktoobril Narvas toimunud doonoripäeval verd loovutanud doonoreid ning julgustab tegema järgmisi heategusid 26. jaanuaril aset leidval doonoripäeval.
„Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusel on kena tava korraldada kord aastas Narva linnuses laiendatud doonoripäev. Sellel päeval toimub lisaks verekogumisele ka kooliõpilastele suunatud üritus, mis on olnud noorte seas väga populaarne. Seekordki üritame pakkuda huvitavat ja kasulikku. Toimub loeng, viktoriin ning näitame õppefilmi doonorlusest.“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp, lisades: „ Kõik vereloovutajad saavad priipääsme muuseumi külastuseks vabalt valitud ajal.“
Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Narvas mullu sügisel,13. oktoobril ning siis külastas doonoripäeva kogunisti 83 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 67 doonoril ning kogusime üle 30 liitri hinnalist verd.
Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vaheline aeg olema 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva.
Ülo Lomp rõhutab: „Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on teine inimene. Verd loovutades on võimalus aidata paljusid eluohtlikus seisundis inimesi. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada,“ näitlikustades: Üheainsa veredoosi abil saab aidata väga paljusid inimesi. Sõltuvalt abivajajast ja vereülekande põhjusest saab ühest kogutud veredoosist pärast selle verekomponentideks lahutamist abi kas 2-3 täiskasvanut või 5-6 suuremat last ning kogunisti 10 väikelast.“
Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.
Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.
Vereloovutusele tulles tuleb kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.
