IMEDEST I Selveri juhatuse liige Kristi Lomp: imede toimepanek on keeruline, kuid nendele kaasa aitamine on jõukohane paljudele
Tallinna Lastehaigla Toetusfondi 30. juubeli heategevuskonverentsil ütles Selveri juhatuse liige Kristi Lomp oma ettekandes „Koos on kergem – heategevusest ettevõtja pilgu läbi“, et imede toimepanek on keeruline, kuid nendele kaasa aitamine on jõukohane paljudele.
„Minagi olen arstidele, õdedele ja imedele lootnud ning mõtisklenud selle üle, kus on inimvõimete piir – seda polegi. See erineb inimeseti ning seda saab nihutada. Kõik ei lähe piiriga jõudu katsuma, kuid igaüks, kes väikestega töötab, peab olema valmis oma tegudega imesid korda saatma. Inimliku ja jumaliku kohtumispaiga lähistel tegutsemine ehk imede toime panek on keeruline, kuid nendele kaasa aitamine on jõukohane paljudele,“ sõnas Kristi Lomp.
„Selveri jaoks on lastehaiglate toetamine kõige pikemaajalisem väärtuspõhine tegevus. Selveris teame igal aastal, et koos on kergem. Peame kodumaise kaubanduse lipulaevana ühiskonnale tagasi andma. Me soovime olla suunanäitaja ja eeskuju. 2003. aastal ütles Andres Järving, et tahame toetada neid ettevõtmisi, millel on õilis eesmärk. Siiani oleme igal aastal toetussummat suurendanud ning meie „Koos on kergem“ kampaania on aastate jooksul kogunud üle miljoni euro. Head teha on hoopis mugavam kui sellest rääkida, eestlastele kombekohaselt. Maised imed ei sünni ilma inimeste pingutusteta. Nii kaua kui meil on võimalus kaasa aidata imedele, on meie kohus aidata. Osa imedest pole meie teha ning siis peame lootma kõrgematele jõududele,“ rääkis Kristi Lomp.
Zooloog Aleksei Turovski rõhutas enne oma ettekannet, et analoogiad ei tõesta mitte midagi ning sõnas, et loomariigis ei ole koos kergem ega lihtsam, vaid tihtipeale palju raskem, keerulisem ja ohtlikum. „Kui aga õnnestub koos elada, siis on koos kindlam. See annab lootusele reaalsust ja see on määrava tähtsusega. Kes on sotsiaalne kiskja? Sotsiaalne kiskja on selline liik, kelle esindajad teevad koostööd, jaotades funktsioone jahi pidamisel. Võttes vastu kõige suuremaid väljakutseid, mis neil on, sest iga hamburger hakkab vastu!“ rääkis Turovski.
Aleksei Turovski pööras pilgu ka taimeriiki ning ütles, et kena noor mets on tegelikult männi või näiteks kuuse põld. „Metsaks saab see siis, kui need üksteist abistama hakkavad, need elusad organismid, mis seal elavad. Vanas metsas – mis saab küpseks 80-90 aastaselt – abistavad, hoiavad, toidavad, kindlustavad vanad puud noorte puude elu. Loomariigis on abi on täiesti omal kohal, kuid kuidas loomad osutavad abi? Väga lihtsalt ja äärmiselt asjalikult – nad osutavad abi siis, kui seda on vaja. Nad osutavad abi nendele, kellel on seda vaja, ja nad osutavad abi nii palju, kui nemad saavad, ilma sellest sõnaliselt kuulutamata,“ märkis Turovski.
