MEIE VÄGEVAD INIMESED I Täna tunnustati Anija mõisas aasta vabatahtlikke ning kodanikuühiskonna tegijaid

Vabakonna areng Eestis ei ole kunagi jäänud raha taha, sest meie inimesed on alati olnud valmis panustama midagi palju kallimat ja see on aeg, ütles president Kersti Kaljulaid täna vabakonna tublide tunnustamisel.

Paarkümmend aastat tagasi jäi meie sissetulekute tase jäi veel arenenud riikide omast kaugele, ent paljud olid valmis tegema vabatahtlikku tööd, selmet et võtta paremaks äraelamiseks veel teinegi töökoht, selgitas riigipea. „Meil ongi olnud raha vähe, aga see ei teinud meist ühiskonda, mis ei hooli. Oleme panustanud seda, mida meil on olnud ja mis on palju kallim – aega ei saa keegi juurde teha ega juurde osta,“ ütles president Kaljulaid.

See on tema sõnul olnud vabatahtliku tegevuse arengu ilusam pool, kus panustades on leitud teineteisemõistmine ja õpitud tegema koostööd ka nendega, kellega on erinev maailmavaade: „Nendel hetkedel ja oludes, kus tuleme vabatahtlikult eesmärgi saavutamiseks kokku, ei ole lähe see meile korda. Ja ei peagi minema.”

Valupoolena ei suutnud riik 30 aastat tagasi pakkuda paljusid tugiteenuseid, millest oldi kuuldud, selgitas riigipea. Inimesed asusid küll ise toimetama, ent valu seisnes selles, et puuduvaid teenuseid vajasid nad ise või keegi perest. Nii ongi president Kaljulaidi sõnul meil alati olnud ühelt pool kokku tulemise ja ilusate asjade tegemise rõõm, teisalt vajadus ja kohustus aidata neid, kellest ülejäänud ühiskond kuulda ei tahtnud.

„Nii võiksime advendiajal mõelda sellelegi, et inimesed, kes kannatavad ja neile appi minejad vajavad ülejäänud ühiskonnalt vähemalt võimalust sellest rääkida. Vaatamata sellele, et teemad on ebameeldivad, kurvad ja tihti koledadki. Kui meie ei taha sellest isegi mitte kuulda, siis mõelgem, et keegi ju elab sellist elu. See on üks sõnum, mida kogu Eesti vabatahtlik sektor kannab – meie julgeme toimetada ja teha, julgege teie vähemalt näha ja tunnustada. Isegi siis, kui on kurb, valus ja ebameeldiv,“ rõhutas riigipea.

Külaliikumine Kodukant ja vabaühenduste liit tunnustasid täna Anija mõisas aasta vabatahtlikke ning kodanikuühiskonna tegijaid. President Kaljulaid on sündmuse patroon.

Aasta vabatahtlikud:

Kersti Ringmets – Kingitud Elu ja teised organisatsioonid

Vähiravifondis Kingitud Elu on Kersti Ringmets käima lükanud senini väga edukalt toimiva vabatahtlike annetuste kogujate grupi, kes käivad avalikel üritustel, tutvustavad fondi ja koguvad annetusi. Siseministeeriumis, kus naine töötab, veab ta juba kolmandat aastat siseministeeriumi vabatahtlike päeva. Varjupaikade MTÜ ajakirjale Käpa All kirjutab ta vabatahtlikuna annetustest. Tal on kuhjaga energiat ja soovi aidata ning maailma parandada.

Triinu Tints – Viljatusravi tugikeskus ja MTÜ Vaikuse Lapsed

Triinu Tints on vabatahtlikuna pakkunud raseduskriisi-, kogemus- ja leinanõustamist nii Viljatusravi tugikeskuses kui ka MTÜ-s Vaikuse Lapsed. Tänu Vaikuse Laste vabatahtlikest eestvedajatele on üle riigi haiglates raseduse ajal, enne sündi või vastsündinueas surnud laste vanematele kättesaadavad mälestuskarbid. Mälestuskarbid ja nende sisu on leinavatele peredele olnud hädavajalik (teraapiline)vahend.

Urmas Tobias – abipolitseinik ja kaitseliitlane

Abipolitseinik Urmas Tobias on vabatahtlikuna panustanud politsei töösse ja meie kõigi turvalisusesse juba üle 20 aasta. Kõikide nende aastate jooksul on ta panustanud keskmiselt 400-500 tundi aastas, mis teeb kokku enam kui 9000 tundi vabatahtlikku politseitööd.

Triinu Sink – Saaremaa Lasterikaste Perede Ühendus

Triinu Sink jõudis MTÜ Saaremaa Lasterikaste Perede Ühenduse juurde  2016. aastal tudengina vabatahtliku tegevuse praktikumi raames. Juba esimesest päevast alates oli ta palju enamat, kui vaid praktikant ja vabatahtlik. Küllap seetõttu valitigi ta 2017. aastal juba juhatuse liikmeks ja edasi selle esimeheks. Pärast ametiaja lõppu 2020. aasta sügisel on ta jätkanud vabatahtlikuna uue juhatuse toetajana.

Merle Purre – Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja Merle Purre unistab sellest, et iga noor Eestis saaks kasvada vaimset tervist toetavas ühiskonnas. Selleks veab ta ühenduse juhina eest erinevaid üritusi, liikmetele mõeldud veebipesa ning julgustab noori jagama oma kogemusi vaimse tervise eest võitlemisel. Ühenduse eesmärgiks on vaimse tervise probleemide ennetuse ja ravi sihipärane üleriigiline juhtimine.

Riho Tuisk – erinevad organisatsioonid

Riho Tuisk usub, et heade asjadega tegeledes ei saa haigused temast nii kergesti võitu.  Aastate jooksul on Riho Tuisk jõudnud vabatahtlik olla kümnete kui mitte sadade organisatsioonide juures. Ta on pakkunud oma abikäe nii sotsiaalvaldkonnas kui ka näiteks kultuuri- ja spordisündmuste korraldamisel. Ta on olnud tegev nii Rahvamalevas, Kodukaitses kui Kaitseliidus. Ta on abiks käinud nii Serve The Citys, Toidupangal kui Eluliinis. Samuti on aidanud kustutada metsapõlenguid.

Sasha Gartman – Ära vaiki! – Eesti

Sasha Gartman on venekeelse Facebook’i grupi “Ära vaiki! – Eesti” looja ja moderaator. Tegemist on Eestis algatatud iseseisva vägivallavastase projektiga, mille missiooniks on psühholoogilise toe osutamine, vajaliku informatsiooni edastamine ja teavitustöö. Projektiga kogutakse ja avaldatakse anonüümseid vägivallaohvrite lugusid. Kõik lood on tõestisündinud ja nende autoriteks on inimesed, kes suutsid vägivaldsetest lähisuhetest välja tulla aidates ennast ja oma lähedasi.

Aasta vabatahtlike kaasajad ja juhendajad:

Anne Kraubner – MTÜ Mondo

Vabatahtlike innustajana on Anne Kraubner keskendunud kahele valdkonnale: vastutustundlik tarbimine ja õiglane kaubandus ning koolihariduse toetamine, peamiselt Keenias. Aastate jooksul on Tamsalu Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Anne kaasanud enam kui 150 noort vabatahtlikku tegevusse ja  toetanud nende saamist heaks ja hoolivaks kodanikuks, kes mõistavad oma tegevuse mõju ja kohta maailmas ning oskavad seda teadmist omakorda jagada ka teistega.

MTÜ Viljandi Rattaklubi

Kahekümne tegutsemisaasta jooksul on Viljandi Rattaklubi korraldanud kümneid ja kümneid üritusi just vabatahtlike poolt ja eestvedamisel. Viljandi Rattaklubi on alates 2001. aastast korraldanud Mulgi Rattamaratoni, mis on oma osalejate rohkuselt teine maastikurattamaraton Eestis Tartu Rattamaratoni järel. Lisaks korraldab Viljandi Rattaklubi veel Viljandi järvel uisumaratoni, Eest Meistrivõistlusi, iga-aastast 16 puhkepäeva rattamatka, Rattarallit maanteel, sügiseseid rattakrosse jne.

Mark Martin Kaalma  – Eesti Meremuuseum

Mark Martin Kaalma on Eesti Meremuuseumis olnud vabatahtlik kuus aastat, millest viimasel kolmel aastal on ta eelkõige vabatahtlike kaasaja rollis. Muuseumi vabatahtlikud on tema kohta öelnud järgmist: Mark teeb oma tööd südamega ning arvestab alati vabatahtlike soovide ja vajadustega.

Aasta ettevõte: 

SA Teaduskeskus AHHAA

Teaduskeskus AHHAA on supernäide asutusest, kes ühelt poolt on ise oma vabatahtlike kaasamise väga hästi läbi mõelnud, kus noored vabatahtlikud saavad areneda ja edasiseks eluks hea hoo sisse! Samas on keskus üha enam hakanud ka oma töötajate vabatahtliku tegevust toetama. AHHAAs töötab kaks noort, kes on samas tegutsemas ka politsei ja piirivalveametis abipolitseinikuna. AHHAA on ääretult lahke tööandja, kes tuleb neile kahele töötajale alati vastu ning lubab nad teenistusse neile vajalikul ajal.

KODANIKUÜHISKONNA AASTA TEGIJAD ON

Aasta vabaühendus – MTÜ Peaasjad
2020 on olnud paljudele raske aasta ja seda mitte ainult majanduslikult, vaid ka vaimselt. “Pole hullu,” ütleb toetavalt MTÜ Peaasjad, kes tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse ja varase sekkumisega. Lisaks tosinatel teemadel koolituste pakkumisele on viidud läbi mitmeid kampaaniaid jagamaks praktilist nõu, kuidas üheskoos ka keerulisematest hetkedest läbi tulla. Peaasi pole nimelt häbiasi ja nii kutsutakse üksteisele tähelepanu pöörama mitte ainult vaimse tervise kuul, vaid päev päeva, kuu kuu ja aasta aasta järel.

Aasta missiooniinimene – Kätlin Rohilaid-Aljaste
Kevadel kamandati lapsed koolidest kodutööle, mis tähendas peavalu paljudele peredele – mitte üksnes ajakulu, vaid ka vajamineva tehnika näol. Kätlin Rohilaid-Aljaste nägi muret ning asus tegutsema, kaasates kamba tegusaid inimesi ning luues algatuse “Igale koolilapsele arvuti”. Kuu aega hiljem oli endale uue tänuliku pere leidnud 1200 arvutit.

Aasta tegu – Kogukond aitab
Raske aasta tõi paljudest välja hoopis parima ja nii tõttas pandeemia alguses abivajajatele tuge pakkuma kriisihäkatoni “Hack the Crisis” raames loodud “Kogukond aitab”. Algatus võttis eesmärgiks viia riskirühma kuulujad kokku vabatahtlikega, kes nende abipalvetele vastaks. Vaid kahe kuuga reageeris üleskutsele üle 2700 hea inimese üle Eesti.

Aasta avaliku võimu esindaja – Riigikantselei ja rahandusministeerium (Eesti 2035)
Kaasamine, eriti tervet riiki puudutavate arengukavade puhul, võib olla ränkraske ülesanne. Kriitikast ega pettunuist ei pääse küllap ükski selline ettevõtmine, kuid riigikantselei ja rahandusministeerium ei visanud “Eesti 2035e” loomisel püssi põõsasse, vaid kavandasid pikalt ette terve teekonna, ehitasid teadmistepõhiselt üles arutelud ning tegid põhjaliku analüüsi. Nii sündis sadade panustajate ühistöös strateegia, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks.

Aasta ettevõte – Jõhvi tehnoloogiakooli asutajad
Selmet näha ettevõtjana oma ühiskondliku rolli lõppemist palkade maksmisega, võttis üks seltskond kätte ja otsustas asutada aastakümneid mahajäämuse käes virelenud Ida-Virumaale tehnoloogiakooli. Taavet Hinrikuse, Marek Kiisa, Mari-Liis Kitteri, Maarja Pehki, Merlin Seemani, Rainer Sternfeldi, Ede Tamkivi ja Martin Villigi eestvedamisel avatakse 2021. aasta sügisel Jõhvis uudne praktilist täienusharidust pakkuv tehnoloogiakool täiskasvanutele, mis aitab vähendada üha kasvavat nõudlust tarkvaraarendajate järele.

Aasta innustaja – HK Unicorn Squad
Poisid meisterdagu tehnikaga ja tüdrukud mängigu kodu? “Ei, aitäh!” ütles Taavi Kotka ja pani 2018. aastal aluse üksnes tütarlastele mõeldud tehnoloogiaringile. Kui esimeses lennus alustas 17 last, siis 2020. aastaks jõudis Unicornide liikumine juba sadade tüdrukuteni üle Eesti ning innustab üha uusi osalejaid tulevikus klaaslagedest klirinaga läbi kihutama.

Aasta pioneer – Rohetiiger
Tervele maailmale eeskuju näidanud tiigrihüppest on möödas mitukümmend aastat, mille jooksul otsitud Eestile uut suurt lugu. Tänavu alustas oma hüpet rohetiiger – kümneid Eesti ettevõtteid, avaliku sektori organisatsioone ja vabaühendusi koondav algatus, mis soovib panna aluse tasakaalus majandusele ning viia läbi rohepöörde. Rohetiiger näitab, et kestliku maailma poole pürgimisel võiks ülejäänud maailmale taaskord eeskujuks olla just eestlased.

Kodanikuühiskonna aasta tegijaid tunnustab Vabaühenduste Liit alates 1996. aastast. Vabatahtlike tunnustussündmust korraldab Kodukant alates aastast 2005. Tunnustusüritust toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.