Vabatahtlikud merepäästjad alustavad navigatsioonihooaega
MTÜ Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad alustavad kolmapäeval oma navigatsioonihooaega, lisaks pääste- ja abitöödele viivad vabatahtlikud läbi ennetusüritusi ning osalevad koolitustel, vabatahtlikke ühendav sidusorganisatsioon jätkab aga läbirääkimisi riigiga.
„Igast vabatahtlikust saab vabatahtlik merepäästja vaid juhul, kui ta on saanud korralikul tasemel väljaõppe, praktilised kogemused merepääste meeskonnas ning omab isiklikke päästevahendeid ja tema meeskonnal on olemas päästepaat koos vastava varustusega,“ selgitas MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus.
Lisaks vabatahtlike päästeüksuste tehtavatele pääste- ja abitöödele jätkub käesoleval aastal vabatahtlike süstemaatiline ettevalmistus Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste loodud ja riiklikult tunnustatud koolitusprogrammi ja õppekavade alusel. Tänavuse navigatsioonihooaja alguseks on läbinud esmase merepäästja õppe 74 vabatahtlikku ning päästemeeskondade juhtidena saanud ettevalmistuse 17 vabatahtlikku.
„Läbi suve jätkuvate koolituste eesmärgiks on treenida vabatahtlikke kasutama parimaid pääste- ja esmaabivõtteid, reageerima kriitilises olukorras võimalikult kiiresti ja ohutult ning toimima ühtse päästemeeskonnana,“ rääkis Kalmus.
Samuti jätkub koolitajate ettevalmistus, sest parimateks vabatahtlike koolitajateks on just vabatahtlikud ise. „Nad teavad ja tunnevad hästi oma igapäevast tööd, kohalikke olusid ning on motiveeritud oma inimeste õpetamiseks ja seda ühise eesmärgi nimel – jõuda õigeks ajaks appi ja tegutseda professionaalselt,“ lisas Kalmus.
Aasta algusest on toimunud läbirääkimised riigiga, et saada rahalist toetust nii vabatahtlike koolituseks kui esmaste päästevahendite muretsemiseks. „Vabatahtlik merepäästeühing, kes tahab tegutseda operatiivselt ning mitte panna ohtu oma meeskonnaliikmete elusid, peab tegema pidevalt suuri kulutusi nii päästepaatide hankimiseks kui hooldamiseks ja tankimiseks, samuti on väga kallis kogu päästerõivastus ja -varustus,“ ütles Kalmus.
„Seetõttu on ühingute ootused riikliku toetuse osas kõrged. Siiani on iga ühing katnud kõik kulud ise, kuid riigi päästevõimekuse tõstmise plaan vabatahtlike kaasamisega peab tooma ka merepääste sektorisse arvestatava finantsressursi – siis võib rääkida riigi ja vabatahtlike ühenduste partnerlusest,“ selgitas Kalmus.
Tema hinnangul on väga oluline vabatahtlikele ka omavalitsuste, ettevõtete, jahtklubide, paadiomanike ja kohalike elanike toetus. „Vabatahtlik on valmis omast ajast abistama ja riskima teiste inimeste pärast, seda tuleks meil kõigil ühiskonnas hinnata ja tunnustada,“ rääkis Kalmus.
Käesolevale aastale on iseloomulik aktiivne ennetustegevus. Et ära hoida õnnetusjuhtumeid, on vabatahtlikel ühingutel plaanis mitmed üritused kohalikele kaluritele, noortele veespordihuvilistele ja kooliõpilastele.
2012. aastal oli vabatahtlikel mere- ja järvepäästjatel kokku 39 pääste-, otsingu- ja abitöö juhtumit merel ja siseveekogudel, sealhulgas päästeti, abistati ja otsiti 131 inimest. Kogu juhtumitest reaalse hukkumisohuga juhtumeid oli eelmisel aastal 13, reaalsest hukkumisohust päästsid vabatahtlikud 47 inimest. Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste liikmed viisid läbi 76 erinevat ennetusüritust.
Vabatahtlikke mere- ja järvepäästjaid ühendavasse sidusorganisatsiooni kuulub kokku 13 vabatahtlikku üksust nii merel kui sisevetel Viimsis, Salmistus, Käsmus, Toilas, Lohusuus, Mustvees, Kuremaal, Saadjärvel, Võrtsjärvel, Pärnus, Paatsalus, Muhus ja Hiiumaal.
