AITA NAABRIT I Juhised abistamiseks kogukondadele ja vabatahtlikele
Teame, et eakatele ning kroonilise haigusega täiskasvanutele võib COVID-19 olla ohtlik. Neil on tungivalt soovitatud kodus püsida. Seega on tekkinud olukord, kus üksikutel eakatel ja erivajadustega inimestel on täna vaja abi, et pääseda ligi toidule, esmaabitarvetele ning retseptiravimitele.
Heade uudiste portaal avaldab Vabatahtlikud.ee poolt koostatud juhised, kuidas vabatahtlikuna aidata.
Kogukonnad aitavad
Kodukandi vabatahtlikud, kogukonnad erinevates Facebooki gruppides, asumiseltsides on algatatud mitmeid kampaaniad, et kutsuda terveid täisealisi inimesi abistama neid, kes koduseinte vahele lõksu on jäänud: näiteks tuua neile ukse taha süüa, pakkuda telefonitsi võimalust suhtlemiseks.
Kuidas sina saad aidata?
Esimene samm: jälgi oma tervist
Algatuse juures on aga väga oluline, et me ei unustaks abistamisel turvalisust. Palun hoia meeles, et sa ei paneks endid teisi aidates ohtu ning ärge levitage ise viirusi edasi. Kui kuulud ise riskigruppi – oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust -, on mõistlik kodus püsida ning mitte panna end asjatult ohtu. Riskigruppi kuuludes saaksid inimesi aidata näiteks toetava telefonivestlusi.
Igal vabatahtlikul tuleb silmas pidada Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusi:
- Peske regulaarselt ja tihti käsi.
- Hoia end teistest inimestest vähemalt ühe meetri kaugusele
- Võimalusel kata suu ja nina maskiga. Kui endal maski varutud ei ole, saab selle ise valmistada.
- Kui sul ilmnevad haigusnähud, jää koju ning küsi telefoni teel nõu oma perearstilt, perearsti nõuandeliinilt või kiirabilt. Kindlasti ära mine kedagi aitama haigena!
Teine samm: alusta oma kodumajast, tänavast, külast
Ilmselt elab ka sinu naabrite seas üksikuid eakaid ja erivajadusega inimesi, kes tõenäoliselt võivad vajada abi toidu toomisel või isolatsioonis tõttu igatsevad suhtlemist telefonitsi või miks mitte ka rõdude kaudu nagu itaallased ja hispaanlased. Kui juba tunned oma kodukoha võimalikke riskirühma kuuluvaid inimesi, anna neile oma valmisolekust teada kirjaga postkastis või telefoni teel. Kui elad suuremas asumis või kortermajas, võib abivajajate väljaselgitamiseks kasutada sellist lihtsat plakatit. Plakati saab sobilikus keeles kortermaja seinale panna.
Kolmas samm: juhul kui sinu kodukülal abivajajat ei ole, uuri järgnevaid võimalusi
- Küsi nõu vabatahtlike kaasamismudeli projektijuhtidelt ja koordinaatoritelt. Kodukandi vabatahtlikud seltsilised tegutsevad Euroopa Sotsialafondi toetusel.
- Samuti võid uurida kogukondaitab.ee lehelt või veebiplatvormilt Helpific võimalusi abistamiseks.
- Võid ka uurida, kas sinu kodukohas on kogukonnaselts või külavanem, kellega koos saate abi pakkuda. Siin on mõned näiteid, kuidas kogukonna seltsid abi pakuvad.
Mõned neist:
- Ida-Virumaal Avinurme vallas helistavad külavanemad oma piirkonna inimestele ja uurivad, kes abi vajavad. Kohalikele on kontaktiks Krista Pedak, krista@kodukant.ee.
- Põlvamaal Taevaskojas aidatakse vajadusel toidu koju toomisel. Seda on tehtud juba enne viiruse puhkemist ja on mõnel inimesel täiesti tavapärane tegevus. Viirusega seoses on seda võimalust nö reklaamitud küla Facebooki lehel.
- Viljandimaal Tuhalaane külas on asi kontrolli all: külavanem helistab eakad läbi, uurib nende olukorda ning vajadusel korraldab abistamise.
- Võrumaal on MTÜ Maana juba aastaid kogukonna liikmetele abi pakkunud, ka täna hoitakse silm peal inimestel kes abi vajavad, kindlasti võivad kohalikud nendega ühendust võtta. vorumaana@gmail.com.
- Pärnu linnas Raeküla linnas tegutseb kogukondlik selts Raeküla, kus on võimalik seltsi eestvedajale helistada ja abivajjadusest teada anda. Samuti on oodatud vabatahtlike abi.
- Jõgevamaal , Jõgeva vallas on külade eestvedajad kaardistanud üksikuid abivajajaid ning valmis neid toetama. Uuri lisa näiteks siit.
- Ka vabatahtlikud päästekomandod valmistuvad kogukondi nõustama ja vajadusel toetama.
Kindlasti ei tasu oma abipakkumist alustada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajast, sest ka nende töökoormus on hetkel väga suur. Pigem on mõistlik korraldada suhtlus kindla kontaktisiku kaudu: külavanema, asumiseltsi või kogukonna eestvedaja kaudu. Kui mõne inimese abivajadus on liiga suur ega pole sulle jõukohane, anna abivajadusest teada kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale.
NB! Pea meeles, et abi tuleb pakkuda distantsilt. Suhtlust on riskirühma kuuluva inimesega mõistlik korraldada pigem telefoni või meili teel; toidukott jätta ukse taha jms.
Neljas samm: ohutusreeglid riskirühma kuuluvatele inimestele
Kui oled oma vanuse või tervise tõttu koduseinte vahel kinni, on mõistlik kindlasti lahkete inimeste abi vastu võtta. Pea aga meeles, et hoidu vabatahtlikega otsekontaktist: suhtlust on mõistlik korraldada telefoni või e-posti teel; toidukott palu jätta ukse taha. Pea meeles, et vabatahtlikud ei tegele koroonatestide tegemisega ning kindlasti ei tohiks neid koduuksest sisse lasta.
