Doonoripäev Narva Linnuses! Ülo Lomp: ootame väga narvakatega kohtumist!
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab neljapäeval, 19. oktoobril kella 12.00–16.00 Narva linnuses (Peterburi mnt 2, Narva) järjekordse doonoripäeva. Verekeskus tänab südamest 1. juunil Narvas toimunud doonoripäeval verd loovutanud doonoreid ning julgustab tegema järgmisi heategusid 19. oktoobril aset leidval doonoripäeval.
„Ootame väga narvakatega kohtumist, sest Narva doonorid on igal korral meie doonoripäevi heatujuliselt ja rohkearvuliselt väisanud ning tõhusalt meie verevarusid täiendanud.“ sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Viimati külastas Narva doonoripäeva 79 inimest
Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Narvas tänavu 1. juunil ning siis külastas doonoripäeva kogunisti 79 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 69 doonoril ning koguti ligi 32 liitrit hinnalist verd.
Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt
Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vaheline aeg olema 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva.
Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev
Ülo Lomp rõhutab: „Eesti haiglate patsiendid vajavad doonoriverd iga päev, sest verd ei ole võimalik tööstuslikult toota ja vere ainsaks allikaks on teine inimene. Verd loovutades on võimalus aidata paljusid eluohtlikus seisundis inimesi. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada,“ näitlikustades: Üheainsa veredoosi abil saab aidata väga paljusid inimesi. Sõltuvalt abivajajast ja vereülekande põhjusest saab ühest kogutud veredoosist pärast selle verekomponentideks lahutamist abi kas 2-3 täiskasvanut või 5-6 suuremat last ning kogunisti 10 väikelast.“
Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur
Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd. See moodustab kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest. Vere maht taastub kohe, vererakkude arv keskmiselt 72 tunni jooksul.
Doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu
Loovutades verd saame olla kindlad, et Eesti haiglate verevarud on piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda ka meie sõbrad, lähedased ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu.
Vereloovutusele tulles tuleb kaasa võtta pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.
