EESKUJU! Kajakisõitjad puhastasid Soomaa jõgesid olmeprügist
28 vabatahtlikku aerutasid möödunud nädalavahetusel Soomaa jõgedel, tuues veest ja kaldalt ära inimtegevusest maha jäänud olmeprügi. Ettevõtmisest rääkis portaalile GoodNews meresüstasõiduga tegeleva osaühingu SeakayakingEstonia matkajuht Mariell Jüssi, kes ise kaasa lõi.
Mis pani Teid sellist aktsiooni korraldama? Kas meie jõed ja rannad on väga risustatud?
Korraldame prügikoristusaktsiooni teist aastat. Eelmisel aastal veetsime suure osa sügisest Hiiumaal Ristnas meresüstadega surfates ning sel väga väikese inimasustusega paigas on pärast igat tormi rand täis uut prügi. Ühel korral nägime merikajakat, kes lendas tormis, endal jala küljes rippumas võrguräbal. Näiteid, kuidas veeökosüsteemid hääbuvad reostuse ja eelkõige prügi tõttu, leiab teemasse süvenedes palju – mitte ainult linnud, vaid ka vaalad ja hülged surevad otseselt või kaudselt plastiku tõttu.
Kuna süstadega ja jõgedel kanuudega pääseb kohtadesse, kuhu muidu inimjalg ei satu ja kuna keegi meist just keskkonnaministriks ei pürgi, siis saame probleemiga rohujuuretasandilt tegelda. Seega otsustasime kutsuda aerutajad kokku, et koos Soomaa jõgedelt prügi ära koristada. Nagu Ristna, on ka Soomaa koht, kus inimesi peaaegu ei elagi ja võiks arvata, et rahvusparki külastavad keskkonnateadlikud inimesed, mistõttu võiks ka loodus olla reostamata. Sel aastal aga kogusime 4 tunniga ligi 1000 liitrit prügi ja ma ei arva, et seda oleks vähe. Võrreldes näiteks Austraaliast lõunas asuva ja Eestist suurema Tasmaania saare rannikuga, kuhu me tegime kuupikkuse süstamatka, on meie rannad ja kaldad silmatorkavalt rohkem reostunud. Samas on kõik suhteline, sest Kreeka või Punase mere rannikuga võrreldes tunduks meil puhas.
Mis prügist edasi sai? Palju oli osavõtjaid?
Saime ligi 1000 liitrit jäätmeid, mis kõik toimus 3-4 tunni jooksul. Selle käigus puhastasid 28 inimest 111,5 kilomeetrit jõgesid. Sorteerisime prügi ja panime oma isiklikku prügikasti ning ootame kuni Ragn Sells selle ära viib.
Reklaamisime üritust ja kutsusime rahva kokku, seega oli seal meie jaoks täiesti võõraid, kohalikke inimesi ja sõpru. Tegemist oli aktsiooniga, mille organiseerisime meie ja võimaldasime varustust kasutada, kuid inimesed olid vabatahtlikud üle Eesti.
On Teil plaanis veel selliseid ettevõtmisi?
Meil on plaanis jätkata Soomaa jõgede koristamist ja ühildame suvised matkad kaugematele ja raskesti ligipääsetavatele saartele prügikoristamisega. Küsitud on, kas teeme sama ka näiteks Lõuna-Eestis, kuid Eestis on kümneid teisi matkakorraldajad, kes võiksid hooajavälisel ajal sama teha oma tegutsemispiirkonnas.
Mida üldse kujutab endast SeaKayakingEstonia OÜ, kus teie liikmed kajakkidega käivad ja mida see sõiduk üldse endast kujutab?
SeaKayakingEstonia OÜ (SKE) koolitab lapsi ja täiskasvanuid õigesti aerutama ja valitsema mereaerutamisega seotud riske. Meie koolitused lähtuvad Briti Kanuu Ühingu (BCU) süsteemist ning SKE matkajuhtidel on kogemusi maailma erinevatelt meredelt. Korraldame lühemaid ja pikemaid matku Eestis kui ka välismaal üheste paatidega. Eestis teeme mitmepäevased matku ja valime marsruute vastavalt ilmale ja grupile, kuid peamiselt vähemkäidavates paikades, kus oleks ka midagi uut avastada. Soomaa töökojas valmivad käsitööna grööniaerud.
Meresüst ehk kajak on eskimote poolt kasutusele võetud paat, millel on äärmiselt hea manööverdusvõime ja õigeid aerutehnikaid vallates võib inimene päevas aerutades liikuda keskmiselt 50 kilomeetrit. Inuitid kasutasid kajakke jahipidamiseks.
Mida teete talveperioodil?
Talveperioodil korraldame Soomaal matku, kus me baaslaagriks on suurveeikoonina tuntud Karuskose talu. Varakevadel alustame süstamatkadega välismaal.
Rohkem infot leiab siit: http://www.seakayakingestonia.com/
Usutles Jüri Kukk
