Vaata saate kordust! Saade “Aitäh Elule!” tõestab, et üheskoos saab autistlike noorte elu kergemaks muuta
Jõulude eel esmakordselt Tallinna Televisioonis näidanud heategevusliku projekti “Aitäh Elule!” esimene saade keskendus autismispektri häirega inimestele, täpsemini neile, kes on saanud täiskasvanuks ja justkui omapead jäetud.
Nende jaoks on olemas küll entusiastide töö põhinev Autistika Keskus, kus autistidega tegelevad asjatundjad, kuid selle arendamine ja laienemine üle üle Eesti põrkub kokku suurte raskustega. Keskuse abistamise ja autismispektri häirega inimeste muredest jutustavat saadet veab Anna Leppik ning projektis löövad kaasa tuntud muusikud Alen Veziko, Artjom Savitski, Getter Jaani ja Tanel Padar, sooviks on nii koguda annetusi kui ka muuta ühiskonda tolerantsemaks nende autistide suhtes, kel kaasneb raske haigusega ka vaimupuue.
Projekti tutvustus tuletab meelde, et maailmas on 67 miljonit autisti, igal 50. lapsel diagnoositakse autismispektri häire ja 75 protsendil neist kaasneb sellega ka vaimupuue. Paraku ei sobi nad täiskasvanuna tavapärastesse hooldusasutustesse, nad ei oska ennast väljendada ja ühiskonnas ei aktepteerita nende käitumist. 2014. aastal loodud Autistika Keskus teeb kõik, et noorte elu saaks jätkuda ka pärast kooli lõpetamist.
Saates on üks uskumatu naine, Sirje Norden, kelle kodus on 29-aastane mõõduka vaimupuudega poeg. Emana oma täiskasvanuks saanud lapsega üksi jäänud naine avastas peagi Tallinna Puuetega Inimeste Koja kaudu, et sama mure on paljudel teistel emadel, ning sealt sündis Autistika keskuse idee. Saatekülaline selgitab alustuseks, et autism on püsiv ja läbiv arenguhäire, mis mõjutab inimese kõiki oskusi, mõtlemist, suhtlemist, emotsioonidega toimetulemist, kusjuures tema aju töötleb infot teisiti. “Kui siia stuudiosse tuleb tavaline inimene, siis ta näeb kohe, et siin on kaamerad ja salvestatakse saadet. Autistlik inimene aga takerdub detailidesse — näiteks nähes küünalt laual ja sellest huvitudes, on muu maailm tema jaoks välja lülitatud,” kirjeldab saatekülaline.
Sirje Nordeni sõnul saab Autistika Keskuses hetkel tuge kuus noort autisti, kokku on neid seal olnud 8 ja neid on keskuses lugema õpitud ehk neid mõistetakse. Eestis aga on abivajajaid kõvasti rohkem ja “Aitäh Elule!” on esimene projekt, kus nende heaks on välja astutud. Keskuse inimeste eesmärgiks on saada juurde teadmisi ja laieneda üle Eesti. Autistika keskus on ainus omasugune Eestis, mis võtab oma teenusele sellise noored, kellel võib ette tulla äärmuslikku kahjustavat käitumist nii enda kui teiste suhtes. “Meie juurest pole kunagi ühtki last ära koju saadetud või kiirabi appi kutsutud, meie puhul teavad vanemad, et laps on turvalises kohas, kus temaga saadakse hakkama,” ütleb keskuse looja uhkustundega. Autistika Keskus on erihoolekannet pakkuv asutus, kuhu saab autismispektri häirega noori sotsiaalhooldekande kaudu tuua, kuid jalad on alla saadud vabatahtlike panustajate kaudu. Nii on juriidilistes küsimustes aidanud Eesti Juristide Liidu Naisjuristide ühenduse liikmed, ruumid ja mitmesugust tuge saadi Tallinna linnalt ja mis eriti oluline — kuna eelarve oli aastaid miinuses, tuli appi suurärimees Kristjan Rahu, kes aitab töötajatele palka maksta. Kokku aga on aitajaid üle 400 inimese ja organisatsiooni, sealhulgas näiteks Swedbank, Jaani kogudus ning MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskus, kelle spetsialistidele Ain Klaassenile ja Monika Salumaale ollakse abi eest eriti tänulikud.
Sirje Norden kinnitab, et Autistika Keskuses ei keskenduta mitte autistlike noorte probleemsele käitumisele, vaid selle ennetamisele ning juba esimesest hetkest, mil selline inimene keskusesse saabub, teavad sealsed inimesed, kuidas temaga tegelema hakata, et raskesti mõistetavat käitumist ei järgneks. Üheks oluliseks võimaluseks seejuures on seintele pandavad piktogrammid, mille kaudu noored autistid saavad suunitlusi.
Annetusi Autistika keskusele saab teha jaanuari lõpuni, helistades numbril 900 1011.
VAATA SAATE KORDUST!
